Ropaži ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Ehitusstiililt oli uuemate uurimuste järgi tegemist viisnurkse, kuid põhiplaanilt trapetsit<ref>[http://ropazu-rodenpois-pilsdrupas-ru.vieglicelot.lv/ru/object/ropazu-rodenpois-pilsdrupas.htm, viegli celot]</ref> meenutava vabakujundusliku laagerkastelliga<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 431</ref>, mis ühtlasi kaitses Riia suunast Liivi Ordu keskmaad ja seisis ka vastu 20 km kaugusel kagus asuvale Suntaži piiskopilinnusele. Ropaži juurest algas u. 75 km pikk ja u. 25 km lai Liivi Ordu nn. "Koiva koridor", kus orduvaldused lahutasid Riia Peapiiskopkonna liivlaste ja lätlaste vahelisi alasid. Kui koridori lõunaotsa põhjapoolset piiri tõkestasid Koiva jõgi ja Sigulda linnus, siis lõunapiiri kaitseks ehitati XIV sajandil välja Ropaži - Mālpilsi - Jaunpilsi - Nitaure linnuste kaitseliin. Ühtlasi olid need kõik ka kohalikud halduskeskused ja majanduslinnused. Samas moodustasid Adaži - Ropazi - Salaspils poolringis kaitseliini ümber Riia. Ropaži oli mingil ajal ka Riia piirkonna ordu alade administratiivne keskus.

Linnusemüürid olid laotud maakividest ja lubimördist. Laagerkastellil oli hoonestatud XIV - XVII sajandini väljaehitatud pikk edelatiib ja XV - XVI sajandist pärinev lühem kirdetiib, kaitsemüürimille vahele jäi avar õu. Kaitsemüüri loodeküljel asus värav, mida tugevdas XV sajandil püstitatud ümmargune võimas suurtükitorn. Kagupoolsesse kitsamasse külge jäi loodesse, hoovi avaneva sissepääsuga eeslinnus.<ref>[http://ropazu-rodenpois-pilsdrupas-ru.vieglicelot.lv/ru/object/ropazu-rodenpois-pilsdrupas.htm, viegli celot]</ref>