Antikehad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: es:Anticuerpo is a good article
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg}}
{{allikad}}
{{See artikkel| räägib kehasisestest essentsiaalsetest molekulidest; immuniseerimisel kasutatavate immunoglobuliinide kohta vaata artiklit [[Vaktsiinid]]; maohammuste mürgistuse ära hoidmiseks kasutatavate immunoglobuliinide kohta vaata artiklit [[Vastumürk]]}}
 
'''Antikehad''' ehk '''immunoglobuliinid''' (ka ''immuunkehad'', ''kaitsekehad'', ladina keeles ''immunoglobulinum''; lüh: '''Ig''') on kõrgemate[[kehavedelik]]es lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse [[glükoproteiinid]] hulka ja mida toodavad [[selgroogsed|selgroogsete]] [[loomad]]e (sealhulgas [[inimene|inimese]]) [[immuunsüsteem]]i (täpsemalt [[B-lümfotsüüdid|B-lümfotsüütide]]) poolt toodetud erilised [[valgud]],. millelImmunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda [[antigeen]]idega (milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained). Inimorganismis leidub vähemalt 10<sup>7</sup>, võib-olla kuni 10<sup>9</sup> erineva äratundmis-spetsiifikaga antikehade tüüpi.
 
Immunoglobuliinide areng, morfoloogia ja funktsioonid ning patoloogia erinevad
nii liigiti kui ka indiviiditi.
 
Immunoglobuliinide tase ja süntees oleneb organismi vanusest aga ka paljudest teistest teguritest.
 
== Üldstruktuur ==
Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur – nad koosnevad neljast [[disulfiidsild]]adega ühendatud [[valk|valguahelast]]. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks ([[inglise keel|ingl.k]] ''heavy chains''), kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L-ahelateks ([[inglise keel|ingl.k]] ''light chains''). Raske ahel koosneb neljast eraldi geeniosade poolt kodeeritud [[valgudomeen]]ist, mida tähistatakse ([[N-ots]]ast lugedes) V<sub>H</sub>, C<sub>H</sub>1, C<sub>H</sub>2, C<sub>H</sub>3. Neist V<sub>H</sub> on väga muutliku ehitusega ja moodustab ühe osa antigeeni äratundvast tsentrist, samal ajal ülejäänud kolm domeeni on eri antikehadel üsna sarnase ehitusega. C<sub>H</sub>2, C<sub>H</sub>3 ehitus erineb veidi eri antikehade isotüüpidel (vt antikehade tüübid). C<sub>H</sub>2 domeenis paiknevad [[Fc retseptorid|Fc retseptorite]] ja [[komplemendisüsteem|komplemendi-sidumissaidid]] (vt antikehade osa immuunvastuses), samuti kaks raskeid ahelaid koos hoidvat [[disulfiidsild]]a. C<sub>H</sub>1 domeenis paikneb kerget ja rasket ahelat ühendav disulfiidsild. C<sub>H</sub>1 ja C<sub>H</sub>2 domeenide vahel paikneb kergestiliikuv nn hinge-regioon.
 
Kerge ahel koosneb kahest, V<sub>L</sub> ja C<sub>L</sub> domeenist.V<sub>L</sub> on varieeruva ehitusega ja moodustab teise poole antigeeni äratundvast tsentrist, C<sub>L</sub> on aga kindla ehitusega ja ühendatud disulfiidsillaga C<sub>H</sub>1 domeeni külge.
 
==Antikehade tüübidpõhiklassid ==
 
Hoolimata üldisest sarnasusest saab antikehi ehituse alusel jagada mitmeks klassiks ja alamklassiks. Neid klasse nimetatakse isotüüpideks ja nende erinevused tulenevad vastavate raskete ahelate struktuuride erinevustest. Inimesel esineb IgA, IgD, IgE, IgG ja IgM tüüpi antikehi. Neist koguseliselt kõige rohkem esineb tervel inimesel IgG-d. IgA esineb [[monomeer]]ide või nn j-ahelate abil ühinenud [[dimeer]]ide või [[trimeer]]idena. IgM esineb ainult [[pentameer]]sena. IgE ja IgM eripäraks on ka hinge-regiooni puudumine. Eri antikehade isotüüpidel on veidi erinevad bioloogilised funktsioonid (vt antikehade osa immuunvastuses).
Hoolimata üldisest sarnasusest saab antikehi ehituse alusel jagada mitmeks klassiks ja alamklassiks. Neid klasse nimetatakse isotüüpideks ja nende erinevused tulenevad vastavate raskete ahelate struktuuride erinevustest.
 
=== Madudel ===
[[Madu]]del on tuvastatud järgmised immunoglobuliinide klassid<ref>Gambón-Deza F1, Sánchez-Espine C, Mirete-Bachiller S, Magadán-Mompó S,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22426516 Snakes antibodies.], Dev Comp Immunol. 2012 Sep;38(1):1-9. doi: 10.1016/j.dci.2012.03.001. Epub 2012 Mar 14., Veebiversioon (vaadatud 24.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>:
*immunoglobuliin D (IgD)
*immunoglobuliin M (IgM)
*[[immunoglobuliin Y]] (IgY) - (IgYa ja IgYb-).
 
=== Hobustel ===
 
[[Hobune|Hobustel]] on tuvastatud immunoglobuliinide klassid ja alamklassid: IgA, IgE, IgM ja IgG - IgG2a, IgG2b, IgG2c, IgGI, IgG(T).<ref>Roald Nezlin, [http://books.google.ee/books?id=Q6U4ADtJ4G0C&pg=PA93&lpg=PA93&dq=immunoglobulins+of+horses&source=bl&ots=cj6EBeS-Vk&sig=qZeTnFHdbdFXzHySBvPz8gitqYE&hl=et&sa=X&ei=1SQwU5TlO6uy7AbFiIGoBg&redir_esc=y#v=onepage&q=immunoglobulins%20of%20horses&f=false The Immunoglobulins: Structure and Function], lk 93, 1998, Academic Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 24.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Hobuseid kasutatakse [[maomürk|maomürgi]] vastaste [[antiseerum]]ite (töödeldud immunoglobuliinid) tootmisel, selleks immuniseeritakse (süstitakse) hobuseid erinevat liiki mürkmadude [[toksiin|mürgiga]] ja seejärel eraldatakse neist immunoglobuliinid [[vastumürk]]ide tarvis.<ref>R. G. Guidlolin, R. M. Marcelino, H. H. Gondo, J. F. Morais, R. A. Ferreira, C. L. Silva, T. L., Kipnis, J. A. Silva, J. Fafetine ja W. D. da Silva,file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/My%20Documents/L%C3%BCmfiir/78481-182928-1-PB.pdf Polyvalent horse F(Ab`)2 snake antivenom: Development of process to produce polyvalent horse F(Ab`)2 antibodies anti-african snake venom, African Journal of Biotechnology Vol. 9 (16), pp. 2446-2455, 19 April, 2010, DOI: 10.5897/AJB10.1379, ISSN 1684–5315 © 2009 Academic Journals, Veebiversioon (vaadatud 24.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
=== Inimese antikehade põhiklassid ===
 
Inimesel esinevad antikehade põhiklassid on:
*[[immunoglobuliin A]] (IgA)
*[[immunoglobuliin D]] (IgD)
*[[immunoglobuliin E]] (IgE)
*[[immunoglobuliin G]] (IgG)
*[[immunoglobuliin M]] (IgM).
 
Klassidesse kuuluvaid immunoglobuliine nimetatatakse vastavalt IgA, IgD, IgE, IgG ja IgM tüüpi antikehadeks.
 
Hoolimata üldisest sarnasusest saab antikehi ehituse alusel jagada mitmeks klassiks ja alamklassiks. Neid klasse nimetatakse isotüüpideks ja nende erinevused tulenevad vastavate raskete ahelate struktuuride erinevustest. Inimesel esineb IgA, IgD, IgE, IgG ja IgM tüüpi antikehi. Neist koguseliselt kõige rohkem esineb tervel inimesel IgG-d. IgA esineb [[monomeer]]ide või nn j-ahelate abil ühinenud [[dimeer]]ide või [[trimeer]]idena. IgM esineb ainult [[pentameer]]sena. IgE ja IgM eripäraks on ka hinge-regiooni puudumine. Eri antikehade isotüüpidel on veidi erinevad bioloogilised funktsioonid (vt antikehade osa immuunvastuses).
 
==Antikehade tootmine ja geenid==
27. rida ⟶ 60. rida:
 
==Antikehade kasutamine biokeemias ja meditsiinis==
 
 
== Patoloogia ==
 
Immunoglobuliinide taseme ja puuduliku sünteesiga seotakse mitmeid [[immuunpuudulikkus]]ega seotud haiguseid.
 
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välisallikad ==
*Sirje Velbri, Marja Pärlist, , Kaja Leito, Urve Putnik, Riina Žordania, Ülle Einberg, Mirja Varik,[http://www.eestiarst.ee/static/files/067/primaarne_immuunpuudulikkus_eestis.pdf Primaarne immuunpuudulikkus Eestis], Eesti Arst 2005; 84 (5): 310-314, Veebiversioon (vaadatud 24.03.2014)
 
[[Kategooria:Immunoloogia]]