'''Ühikringjoon''' on [[ringjoon]] [[raadius]]ega üks.<ref> Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. </ref> Kitsamas mõttes räägitakse '''ühikringjoonest''' juhul, kui peale selle on ringjoone [[keskpunkt]] [[koordinaatide alguspunkt]]is.
Ühikringjoont kirjeldab [[võrrandDescartesi ristkoordinaadid|Descartesi ristkoordinaatides]] [[võrrand]] <math>x(x–a)^2+y(y–b)^2=1</math>, kus x(''a''; ja''b'') on ringjoone [[keskpunkt]]i [[koordinaadid]] ning (''x''; ''y'') tähistavadon ühikringjooneringjoone mõne[[punkt punkti(matemaatika)|punkt]]ide väärtustkoordinaadid. koordinaattelgedelKui jaringjoone raadiuskeskpunkt on 1koordinaatide ühikalguspunkt, võtab võrrand kuju <math>x^2+y^2=1</math>. ValemSel kujul tuleneb võrrand [[Pythagorase teoreem]]ist.: Ringiringjoone raadius on [[hüpotenuus]]i osaspikkus janing ''x'' ja ''y'' väärtusedon vastavalt[[täisnurkne kolmnurk|täisnurkse kolmnurga]] [[kaatet]]idite pikkused.
