Erinevus lehekülje "Kwame Anthony Appiah" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Kwame Anthony Appiah''' (/ˈæpɪɑː/ API-ah; sündinud [[8. mailmai]]l [[1954]]) on [[Suurbritannia]]s sündinud [[Ghana]] päritolu<ref>[http://prelectur.stanford.edu/lecturers/appiah/ ''"Biography, "Kwame Anthony Appiah", Stanford Presidential Lectures in the Humanities and Arts"'']. Prelectur.stanford.edu.</ref> ameerika filosoof, kultuuriteoreetik ja kirjanik, kelle huvide hulka kuuluvad poliitika- ja moraaliteooria, keele- ja [[vaimufilosoofia]] ja [[Aafrika]] intellektuaalne ajalugu. Appiah kasvas üles Ghanas ja sai doktorikraadi [[Cambridge’i Ülikool]]ist. Ta töötab filosoofiaprofessorina [[New York|New Yorgi]] Ülikoolis.
==Taust==
Appiah sündis [[London]]is. Ta ema oli ajaloolane ja kirjanik Enid Margaret Appiah ja ta isa oli advokaat, diplomaat ja Ghana poliitik Joe Emmanuel Appiah, kes 1977-1978 esindas Ghanat [[ÜRO]]-s.<ref>Eric Pace. [http://www.nytimes.com/1990/07/12/obituaries/joe-appiah-is-dead-ghanaian-politician-and-ex-envoy-71.html ''"Joe Appiah Is Dead; Ghanaian Politician And Ex-Envoy, 71",'']. Nytimes.com. 12.07.1990.</ref>
 
Anthony Appiah' lapsepõlvekodu oli Kumasis[[Kumasi]]s, Ghanas, kuid ta veetis palju aega ka Inglismaal oma emapoolse vanaema juures. Ta vanaema, leedi Cripps, oli inglise poliitiku (1947-50 Suurbritannia rahandusministri) sir [[Stafford CrippsiCripps]]i lesk. Isa poolt on Appiah kunagise eelkoloniaalse Ghana sõdalase ja valitseja [[Osei Tutu]] otsene järglane ja võimul oleva kuninga [[Asantehene]] kauge sugulane.
 
Ta elab oma abikaasa Henry Finderiga<ref>[https://chronicle.com/article/Is-Race-Real-How-Does/35485 ''"Is Race Real? How Does Identity Matter?"'']. The Chronicle of Higher Education. 05.04.2002.</ref> [[Manhattan]]il ja [[New Jersey]]s. Appiah on kirjutanud oma Ghanas [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsena]] üles kasvamise kogemusest.<ref>Kwame Anthony Appiah. [http://bigthink.com/videos/ghanaians-like-sex-too-much-to-be-homophobic ''"Ghanaians Like Sex Too Much to Be Homophobic"]. video lindistatud 13.09.2010''.</ref>
 
==Karjäär==
Pärast Cambridge’i Ülikoolis doktorikraadi kaitsmist on Appiah õpetanud mitmes ülikoolis. Ta on töötanud Ghana, Cornelli, [[Yale'i Ülikool|Yale'i]], [[Harvardi Ülikool|Harvardi]] ja Duke’i ülikoolides ning andnud loenguid USA-s, Saksamaal, Ghanas, Lõuna-Aafrikas ja Prantsusmaal. 2002-2013 töötas ta [[Princetoni Ülikool]]is, 2014. aastast on ta filosoofia ja juura professor New Yorgi Ülikoolis.<ref>[http://appiah.net/biography/ Biograafia]. appiah.net.</ref>
 
Appiah on võitnud mitmeid preemiaid ja auhindu. 1995. aastal valiti ta Ameerika Kunsti ja Teaduste Akadeemia liikmeks.<ref>[http://www.amacad.org/publications/BookofMembers/ChapterA.pdf ''"Book of Members, 1780–2010: Chapter A"'']. American Academy of Arts and Sciences.</ref> 2010. aastal nimetas ajakiri ''Foreign Policy'' teda oluliste globaalsete mõtlejate nimekirjas.<ref>David Rothkopf. [http://www.foreignpolicy.com/articles/2010/11/29/the_fp_top_100_global_thinkers ''"The FP Top Hundred Global Thinkers"'']. Foreign Policy Magazine</ref> 2012. aastal sai ta Ameerika [[humanitaarteadused|humanitaarteaduste]] medali.<ref>[http://latimesblogs.latimes.com/jacketcopy/2012/02/national-medals-of-arts-humanities-announced.html ''"National Medal of Arts and National Humanities Medals Announced"'']. Los Angeles Times. 10.02.2012</ref>
 
==Mõtted==
Appiah väidab, et [[UNICEF]]i ja [[Oxfam]]i laadsete organisatsioonide mõjususelmõjul on kaks poolt. Ühelt poolt hindab Appiah nende organisatsioonide vahetut tegevust, kuid teisalt viitab ta sellise sekkumise mõttetusele pikas perspektiivis. Tema jaoks on keskne tagada arengumaade [[Läänemaailm|Lääne]] [[kapitalism]]i/[[demokraatia]] mudelit järgiv pikaajaline poliitiline ja majanduslik edenemine. Appiah’ lähenemine eeldab "turgu" ja jätkuvat kasvu ehk kaasaegse kapitali juhitud maailma jätkumist.
 
Samas kui arengumaale viidud kapitalism ei käivitu läänemaailma moel, on sealsete inimeste elatis ohus. Seega on tegu keeruliste eetiliste küsimustega, kuid Appiah’ "lahkus võõraste vastu" ei tähenda, et "meie" peaksime päästma vaeseid ja nälgijaid, vaid et seda peaksid tegema nende endi [[valitsus]]ed. Rahvusriigid peavad võtma vastutuse oma [[kodanik]]e eest ja kosmopoliidi rolliks on kutsuda omaenda valitsust üles veenduma, et arenevate riikide valitsused oma kodanikke austavad ja kaitsevad ning nende eest hoolt kannavad.
 
Appiah’ praeguste uurimishuvide hulka kuuluvad: 1) [[liberalism]]i filosoofilised alused; 2) küsimuste esitamine [[meetod]]ite kohta, mille abil jõutakse väärtustealaste teadmisteni; 3) teooria ja praktika vahelised seosed moraalses elus. Neid teemasid käsitles ta ka raamatus ''"Ethics in a World of Strangers"''.
 
==Kosmopolitism==
Appiah on mõjutatud kosmopoliitsest filosoofilisest traditsioonist. Artiklis ''"Education for Global Citizenship"'' visandab ta oma nägemuse kosmopolitismist. Kosmopolitismi definitsioon on Appiah’ jaoks "universaalsus pluss erinevus" (''universality plus difference''). Sealjuures on universaalsus olulisem kui erinevus – eri [[kultuur]]e austatakse "mitte kuna kultuurid iseenesest oleks tähtsad, vaid kuna inimesed on tähtsad ja kultuur on inimeste jaoks tähtis". Appiah’ järgi tuleb kultuurilisi erinevusi austada sinnamaani kui nad ei ole inimestele kahjulikud ega lähe mingilgi moel vastuollu meie universaalse huviga iga inimese elu ja heaolu vastu.<ref>K. A. Appiah (2008). ''"Education for Global Citizenship"''. ''"Yearbook of the National Society for the Study of Education"''. 107 (1), pp. 83–99.</ref>
 
Appiah' sõnul on meil teiste ees kohustused, mis on suuremad kui vaid jagatud kodakondsus. Samuti ei tohiks me kunagi elu väärtust iseenesestmõistetavaks pidada ja peaksime suurendama oma teadmisi teiste inimeste tegevuste ja uskumuste kohta. Eri ülikoolides loenguid pidades palub ta kuulajail iga kuu vaadata vähemalt üht subtiitritega filmi.<ref>Sissi Aguila, [http://news.fiu.edu/2010/04/kwame-appiah-discusses-%E2%80%98world-citizenship%E2%80%99-at-fiu/13443 "Kwame Appiah discusses ‘World Citizenship’ at FIU"], ''FIU News'', April 23, 2010".</ref>
 
==Afrotsentrilise maailmavaate kriitika==
Appiah on kritiseerinud kaasaegseid afrotsentrismi teooriaid. Oma essees ''"Europe Upside Down: Fallacies of the New Afrocentrism"'' väidab Appiah, et praegune afrotsentrism peegeldab 19. sajandi Euroopast pärinevaid mõtteid, eriti eurotsentrilisi rassikonstruktsioone ja iidse maailma tähtsustamist.<ref>Kwame Anthony Appiah, ''"Europe Upside Down: Fallacies of the New Afrocentrism"''. Raamatus ''"Perspectives on Africa"'', toim. Richard Roy Grinker & Christopher B. Steiner (London: Blackwell Publishers, 1997), pp. 728–731.</ref> Afrotsentrismi pooldajad on omakorda kritiseerinud Appiah’ afrotsentrismikriitikat. Näiteks Molefi Asante sõnul on Appiah’ töö "aafrikavastane".<ref>Dr. Molefi Kete Asante [http://www.asante.net/articles/11/a-quick-reading-of-rhetorical-jingoism-anthony-appiah-and-his-fallacies/ ''"A Quick Reading of Rhetorical Jingoism: Anthony Appiah and his Fallacies"''.] Asante.net. 11.05.2009</ref>
 
==Raamatud==
* ''"Lines of Descent: W. E. B. Du Bois and the Emergence of Identity"''. (Cambridge, MA: Harvard University Press, 2014)
* ''"For Truth in Semantics"''. Oxford: Blackwell's, 1986.
* ''"Assertion and Conditionals"''. Cambridge: Cambridge University Press, 1985.
 
===Ilukirjandus===
* ''"Another Death in Venice: A Sir Patrick Scott Investigation"''. London: Constable, 1995.
* ''"Nobody Likes Letitia"''. London: Constable, 1994.
* ''"Avenging Angel"''. London: Constable, 1990; New York: St. Martin's Press, 1991.
 
==Viited==
{{Viited}}
 
{{JÄRJESTA:Appiah, Kwame Anthony}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Ghana filosoofid]]
[[Kategooria:Ghana kirjanikud]]
[[Kategooria:Kultuuriteoreetikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]
Anonüümne kasutaja