Erinevus lehekülje "Arthur von Oettingen" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Robot: muudetud 4 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
[[Pilt:Arthur von Oettingen2.jpg|thumb|Arthur Joachim von Oettingen]]
'''Arthur Joachim von Oettingen''' ([[28. märts]] [[1836]] [[Luua mõis]], [[Palamuse kihelkond]] – [[5. september]] [[1920]] [[Bensheim]], [[Hesseni Rahvariik]], [[Saksamaa]]) oli Eesti [[baltisakslased|baltisaksa]] füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref>
 
[[Liivimaa]]1853 maanõunikulõpetas ja maamarssaliOettingen [[AlexanderViljandi von Oettingen (1798–1846)|Alexander von OettingeniGümnaasium]] poegi. 18531853–1855 lõpetasõppis ta Viljandis gümnaasiumi. 1853–1855 õppis [[Tartu Ülikool]]is astronoomiat, 1855–1859<ref>ETBLi andmetel 1855-58.</ref> samas füüsikat ja lõpetas ülikooli 1859 füüsikakandidaadi kraadiga<ref name="kuni1918" />, tema väitekiri käsitles [[integraalarvutus]]t. Tudeeris1859–62 tudeeris ta ka [[Pariisi Ülikool|Pariisi]] ja [[Berliini Ülikool]]is. 1862 kaitses ta Tartu Ülikoolis magistrikraadifüüsika-matemaatikamagistri teemalkraadi "[[Leideniväitekirjaga patarei]] jääklaengust".Der 1863–1866Rückstand töötasder [[TartuLeidener Ülikool]]isBatterie [[füüsika]]als eradotsendina.Prüfungsmittel 1865für kaitsesdie doktoriväitekirjaArt teemalder Entladung"Termomeetrite<ref korrektsioonist,name="ETBL" eriti/> Besseli("[[Leideni kalibreerimismeetodistpatarei]] jääklaengust".<ref 1866–1893name="kuni1918" oli/>). professor1865 Tartukaitses Ülikoolis,doktoriväitekirja seejärel"Über aastadie eradotsentCorrection [[Leipzigider Ülikool]]isThermometer, jainsbesondere professorüber kuniBessel's 1919.Calibrir-methode"<ref>[http://hdl.handle.net/10062/5567] name="ETBL" õppejõud/> kuni("Termomeetrite 1918.korrektsioonist, Üliõpilasederiti kuniBesseli 1918kalibreerimismeetodist"</ref name="kuni1918" />).
 
1863–1866 töötas Arthur Joachim von Oettingen [[Tartu Ülikool]]is matemaatika ja [[füüsika]] eradotsendina, 1864 tutvus [[Peterburi]]s sealse Meteoroloogia Observatooriumi tööga. Aastast 1866 oli ta Tartu Ülikooli füüsika kateedri erakorraline professor, aastast 1868 korraline professor ning 1880–86 ka füüsika-matemaatikateaduskonna dekaani kohusetäitja. Oettingen luges füüsika üldkursust, [[füüsiline geograafia|füüsilist geograafiat]] ja [[meteoroloogia]]t, samuti erikursusi [[elektrodünaamika]]st, [[perspektiiviteooria]]st, [[matemaatiline füüsika|matemaatilise füüsika]] alustest, [[soojusõpetus]]est, [[elektromehhaanika]]st, [[akustika]]st, [[muusikateooria]]st ja [[harmooniaõpetus]]est. Tema suurimaks teeneks õppetöös peetakse füüsika laboratoorset praktikumi.<ref name="ETBL" />
1865. aastal alustas ta süstemaatilisi ilmavaatlusi. 1876. aastal asutati tema eestvedamisel [[Tartu Ülikooli Metereoloogia Observatoorium]]. Konstrueerinud ja täiustanud meteoroloogiariistu. Oli üks kvantitatiivse [[fenoloogia]] alusepanijaid.
 
Juba 1865 alustas Arthur Joachim von Oettingen [[Tartu]]s algul oma, hiljem venna majas ([[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi]] ja [[Struve tänav]]a nurgal) regulaarseid ilmavaatlusi, mis toimusid kuni 1920. aastani. Sellega pani ta aluse [[Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium]]ile, mis võeti ametlikult TÜ asutuste nimekirja 1876. Ta oli observatooriumi juhataja 1865–75 ja 1891–93, alustas ühtlasi meteoroloogiajaamade võrgu rajamist kogu Baltikumis. Järgnevate aastate jooksul loodigi tema algatusel korrapärane sademetejaamade võrk algul [[Liivimaa kubermang|Liivi]]- ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], hiljem [[Kuramaa kubermang]]ude territooriumil. 1885 võttis [[Liivimaa Ühiskasulik Ökonoomiline Selts]] nende jaamade võrgu oma hoole alla, kusjuures Oettingen jäi nende teaduslikuks juhendajaks. Vaatlusandmeid hakati avaldama TÜ ja [[Loodusuurijate Selts]]i väljaandes "[[Meteorologische Beobachtungen Angestellt im Dorpat]]", mille toimetaja Oettingen oli 1866–75 ja 1890–92. Konstrueeris observatooriumile ka uuetüübilise tuule suuna ja kiiruse mõõtja (maailmas tuntud [[Oettingeni anemograaf]]ina), mille valmistas ülikooli mehaanik P. Schulze. Tartus valmistatud neljast [[anemograaf]]ist jäid 2 ülikooli observatooriumile, üks pandi 1878 üles [[Pavlovsk]]i ilmajaamas, teine saadeti 1876 [[London]]isse näitusele, kus äratas üldist tähelepanu. Viimast kasutati aastail 1877–79 Inglismaal [[Kew Observatoorium]]is, seejärel anti hoiule Londoni teadusmuuseumisse [[Kensington]]is.<ref name="ETBL" />
[[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia]] korrespondentliige (1876).
 
Oettingen kirjutas uurimusi füüsika, geomeetria, astronoomia, bioloogia, teaduse ajaloo, filosoofia ja muusikateooria vallast<ref name="ETBL" />, ta oli üks kvantitatiivse [[fenoloogia]] alusepanijaid.{{lisa viide}}. Aastail 1869–75 oli ta Tartus [[Loodusuurijate Selts]]i sekretär ning seltsi väljaande "[[Sitzungsberichte der Naturforscher-Gesellschaft in Dorpat]]" toimetaja. 1876 valiti ta [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks. Aastast 1893 oli ta LUS-i auliige, [[Tartu Geograafia Selts]]i, [[Saksa Füüsika Selts]]i ning [[Saksi Teaduste Akadeemia]] (Leipzig) liige. 1888 nimetati ta teeneliseks professoriks.<ref name="ETBL" />
 
Pärast TÜ üleviimist 1893 venekeelsele õppetööle<ref name="ETBL" /> asus Oettingen [[Leipzig]]i, kus oli [[Leipzigi Ülikool|sealses ülikoolis]] aasta eradotsent, hiljem aga sai loengutest vaba professori õigused ning oli professor kuni 1919.<ref name="kuni1918">[http://hdl.handle.net/10062/5567] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918</ref> Oettingen oli [[Wilhelm Ostwald]]i asutatud seeriaväljaande "Ostwalds Klassiker der exakten Wissenschaften" toimetaja, tegi kaastööd teadlaste biograafilisele leksikonile "Poggendorff's biographisch-literarisches Handwörterbuch" (III köite kaasautor ja IV köite autor), kirjutas perspektiiviõpetuse ja füüsika õpikud ning avaldas oma muusikateooria raamatu ümbertöötatud kujul. Ta avaldas 75 teadustrükist ning toimetas Leipzigis 35 raamatut.<ref name="ETBL" />
 
==Isiklikku==
Arthur Joachim von Oettingen oli [[Liivimaa]] maanõuniku ja maamarssali [[Alexander von Oettingen (1798–1846)|Alexander von Oettingeni]] poeg, teoloog [[Alexander von Oettingen]]i ja arstiteadlase [[Georg Philipp von Oettingen]]i vend.<ref name="ETBL" />
 
Ta abiellus 1869. aastal [[Tartu]]s Natalie von Brackeliga (1850–1913), kes oli [[Ilmatsalu]]st pärit kindralmajor [[Woldemar Reinhold von Brackel]]i tütar. Abielust sündisid:
*Helene Katharina Olympia (1870–1918), Tartu Ülikooli teoloogia professorteoloogiaprofessori [[Otto Seesemann]]i abikaasa
*Helmuth Alexander Woldemar (1871–1921)
*[[Walter von Oettingen|Walter Joachim Georg]] (1873–1948), meditsiini professormeditsiiniprofessor, sõjaväekirurg<ref>http://archiv.uni-duesseldorf.de/home/bestaende/sammlungen/walter</ref> <ref>http://www.fotogeschichte.info/index.php?id=198</ref>
*Reinhart Leopold August (1876–19..), kaupmees
*Albert Ludwig Alexander (1879–)
|emaemaema= [[Helene von Helffreich]]
}}
 
==Teoseid==
* "Ueber das Laden der Leidener Batterie durch Induction und über die Entladung der Batterie durch das Inductorium" Dorpat, 1862
* "Harmoniensystem in dualer Entwickelung. Studien zur Theorie der Musik" Dorpat/Leipzig, 1866
* "Ueber den mathematischen Unterricht in der Schule" Dorpat, 1873
* "Über Anemographie" // Oest. Z. f. Meteorol., 9, 1874; 12, 1877
* "Temperatur und Adiabate" Dorpat, 1876
* "Wind-Componenten-Integrator (mit 4 Tafeln)" // Reportorium für Meteorologie, 5, 1877
* "Phänologie der Dorpater Lignosen" Dorpat, 1879
* "Thermodynamische Beziehungen antitetisch entwickelt" // Mém. de l'Acad. S.Pb, 32, 1885
* "Ueber Interferenz oscillatorischer electrischer Entladungen" // Annalen der Physik und Chemie. N.F., 34, 1988
* "Elemente des geometrisch-perspectivischen Zeichnens" Leipzig, 1901
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
* "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat" Dorpat, 1889, lk 449–450
* Levitski, G. V. "Biografitšeskij slowarj professorov i prepodavatelei Imperatorskogo Jurjevskogo, bõvšego Derptskogo universiteta za sto let jego suštšestvovanii (1802–1902)" Jurjev, 1902–1903, I kd, lk 418–425
* "Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960" Köln, Wien, 1977, lk 556
* "Eesti entsüklopeedia" 14. kd, lk 335
* Ostwald, W. "A. J. von Oettingen. Nachruf" // Berichte über die Verhandlungen der Sächsischen Akademie d. Wissenschaften. B. 37, Leipzig, 1921, lk 283–291
* "Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" Tallinn, 1968–. I kd, 171, 217–219; IV kd, 33–34, 36, 38; VIII kd, lk 64–66, 68–72
* Depman, J. "Arthur Oettingen – Tartu Ülikooli füüsikaprofessor" // EL, 9 (1970), lk 551–554
* Prüller, P. "Füüsika Tartu Ülikoolis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul" // "TÜ ajaloo küsimusi" VIII, lk 3–35
* Прюллер П. "Физики Тартуского университета и Петербургская Академия Наук" // "Петербургская Академия Наук и Эстония" Таллинн, 1978, lk 64–67
* "TÜ ajalugu" II kd, lk 99, 122, 217–218, 220–221, 355–356
* "Deutsche Biographishe Enzyklopädie" 7. kd, München, 1998, lk 475
* Pung, T. "Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Arthur Joachim von Oettingen" // "Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" XIII, lk 54–88
* {{ETBL|3}}
 
== Välislingid ==
* [http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/4772 Bibliograafia]
* [http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/3290 Teoseid]
* [http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/02veeb_m5.html Mart Humal, "Arthur von Oettingeni panus harmooniaõpetuse arengusse"]
* [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=79 Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]
 
{{ETBL}}
 
{{JÄRJESTA:Oettingen, Arthur Joachim von}}
[[Kategooria:Liivimaa aadlikud]]
[[Kategooria:Oettingenid]]
[[Kategooria:FüüsikudEesti füüsikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Muusikateoreetikud]]
[[Kategooria:Eesti meteoroloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1836]]
[[Kategooria:Surnud 1920]]
Anonüümne kasutaja