Redaktsioon: 23. märts 2014, kell 18:22 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. märts 2014, kell 18:39 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
8. rida: \| vapi_pilt = [[Pilt:Mikkeli.vaakuna.svg\|100px]] \| vapi_link = [[Mikkeli vapp]] \| pindala = 3229,656 \| elanikke = 54 ~~500~~700 (~~2013~~2014) \| lat_deg = 61 \| lat_min = 41 21. rida: on linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]i [[Lõuna-Savo\|Lõuna-Savo maakonna]]s. Mikkeli linnas elab 4854 ~~370~~686 inimest (seisuga 31. jaanuar 2014), kellest umbes 34 000 elab keskuses [[Mikkeli]]s{{lisa ~~(seisuga 31. jaanuar 2014)~~viide}}. Mikkeli linna pindala on ~~2124~~3229,656 ruutkilomeetrit, ~~millest~~sellest ~~424~~[[veepindala]] 680,749 ruutkilomeetrit on vesi. Mikkeli [[rahvastiku tihedus]] on 28umbes 21,815 inimest ruutkilomeetri kohta. Tihedamalt asustatud alad on [[Mikkeli]] ning sellega kokku kasvanud [[Rantakylä]] ja [[Moisio-Tuukkala]], samuti [[Anttola]], [[Ristiina]] ja [[Asemankylä]]. [[Mikkeli]]s asus [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal Soome [[Soome Kaitsevägi\|Kaitseväe]] peastaap. Seetõttu on linna vapil kaks marssalikeppi ja linn sai [[Soome Vabadusrist]]i. Mikkeli ~~vald~~linn on peaaegu täielikult soomekeelne (ainult 0,15% Mikkeli elanikest räägib emakeelena rootsi keelt.).▼ ~~==Linn==~~ ==Haldusajalugu== ▲Mikkeli vald on peaaegu täielikult soomekeelne (ainult 0,15% Mikkeli elanikest räägib emakeelena rootsi keelt.) Mikkeli linnaga on liidetud [[Anttola vald]]. Mikkeli kesklinn asub umbes 500 meetri kaugusel [[Saimaa]] järvest. Linna ümber ja linnas sees on mitmeid järvi. Linna idaosas asuvad järved kuuluvad [[Vuoksi]] jõe vesikonda. Linna idaosa ulatub [[Puula järv]]eni, mis kuulub [[Kymijoki]] jõe vesikonda. Linna keskus on ehitatud ümber turuplatsi, kus turgu peetakse ka tänapäeval. [[1. jaanuar]]il [[2013]] liideti linnaga [[Suomenniemi vald]] ja [[Ristiina vald]]. [[1. jaanuar]]il [[2007]] liideti linnaga [[Haukivuori vald]]. ~~Varem on linnaga liidetud [[Anttola vald]].~~▼ ~~[[Naisvuori mägi\|Naisvuori mäel]] asub vaatetorn, mida saab väikese tasuga külastada. Torn ehitati sõja ajal vaatetorniks ja seal asus ka sõjaväe raadioside saatja.~~ Mikkelil on oma [[Mikkeli lennujaam\|Mikkeli]] (teenindab siseriiklike lende), raudteejaam ja kontserdimaja. Kontserdimaja on maailmaklassitasemega ja see ehitati 1988. aastal linna 150. sünnipäevaks. Kontserdimaja on koduks Mikkeli linnaorkestrile ja see on ka Mikkeli rahvusvahelise muusikafestivali pealava. Festival meelitab igal aastal muusikuid ja pealtvaatajaid kogu Euroopast. ~~Linna suurim tööandja on [[Mikkeli Rakenduskõrgkool]], kus töötab umbes 1 300 inimest.~~ ~~Mikkeli on samuti populaarne kuurort.~~ ==Ajalugu== 44. rida ⟶ 39. rida: Mikkeli sai linnaõigused [[1838]]. aastal ja Mikkeli provintsivalitsus kolis [[1843]]. aastal Heinolast Mikkelisse. [[1918]]. aastal [[Soome kodusõda\|Soome kodusõja]] ajal asus Mikkelis valgete vägede staap. Mikkeli oli sel ajal põllumajanduspiirkond ja valgete poolel. Piirkonnas asunud Vene garnison pooldas punaseid. Mantyharju rongijaama juures, mis asub umbes 20 km linnast lõunas, peeti maha lahing ja valged kaitsesid linna edukalt. [[Kouvola]]st tulnud punaste jõud tõrjuti tagasi. Talvesõjas ja Jätkusõjas paiknes linnas Soome armee peastaap. Peastaap asus kohalikus põhikoolis ja seal asub tänapäeval väike [[Peakorteri muuseum]] (''Päämajamuseo''). Kuna linnas asus soomlaste peastaap langes linn tugeva pommitamise alla. Linnas ei olnud ühtegi kõrghoonet ja kahjustused parandati kiiresti. Arhitektuuriliselt pole sõjaeelsest linnast midagi säilinud. ▲[[1. jaanuar]]il [[2013]] liideti linnaga [[Suomenniemi vald]] ja [[Ristiina vald]]. [[1. jaanuar]]il [[2007]] liideti linnaga [[Haukivuori vald]]. Varem on linnaga liidetud [[Anttola vald]]. == Välislink ==

Mikkeli linn: erinevus redaktsioonide vahel