Ropaži ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

[[1582]]. aastal eduka [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõja]] järel, 12. märtsil saabus poola kuningas [[Stefan Bathory]] Riiga ja moodustas [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnas]] uue [[roomakatoliku kirik]]u [[Võnnu piiskopkond|Võnnu piiskopkonna]], millele allusid peale [[Volmari ordulinnus|Volmari]], [[Asti ordulinnus|Asti]] (Burtnieki), [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Otepää linnus|Otepää]], [[Carnikava]] jt. ka Ropaži linnus.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 251</ref>

[[1611]] aasta paiku on [[Fabriciuse kroonikaskroonika]]s üles tähendatud, et Ropaži linnust loeti sellal kuuluvaks suuremast soost aadlike linnuste hulka.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 53</ref>

[[1629]] sai Carl Tiesenhausen rootsi kunungaltkuningalt [[Gustav II AdolfiltAdolf]]ilt Ropaži kohta pandiõiguse[[pandiõigus]]e tunnustamise.

[[1641]] omandas vaatamata pandile annetuse läbi mõisale kasutusõiguse [[Gabriel OxienstiernaBengtsson Oxenstierna]]. Reduktsiooniga[[Reduktsioon]]iga võttis riik mõisa omale tagasi.<ref>[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&pg=PA323&dq=Kirchspiel+Sunzel&hl=en&sa=X&ei=55sbU8uDPcrVtQbwrYH4CA&ved=0CCcQ6AEwADgK#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sunzel&f=true, Hagemeisters Geschichte, lk. 57]</ref>