Käsuinterpretaator: erinevus redaktsioonide vahel

[[FilePilt:Windows_PowerShell_1.0_PD.png|thumb|Käsuinterpretaator '''Windows PowerShell''']]

[[FilePilt:Bash_screenshot.png|thumb| Käsuinterpretaator '''bash''' (nt. [[Linux]] keskkonnas)]]

'''Käsuinterpretaator''' on tekstipõhine [[käsutöötlusprogramm]] ([[kasutajaliides]]), millega saab juhtida [[operatsioonisüsteem]]i. Paljud käsuinterpretaatorid võimaldavad ka programmeerimist tänu piiratud [[skriptimiskeel]]e toetusele.

Käsurea interpretaatorid teevad kasutajatele võimalikuks väljuda erinevatest käskudest väga efektiivsel (ja tihti ka mõttetihedal) viisil. Sel juhul kasutaja peab kasutaja teadma käskude ning nende parameetrite nimesid, ning interpreteeritava programmeerimiskeele süntaksisüntaksit.

Unix [[Shebang (Unix)|#!]] ja OS/2 EXTPROC käsud lihtsustavad pakkfailide edastamist välistele protsessoritele. Seda võib teha spetsiifilise protsessori käsu kirjutamisel ettenähtud tarvituseks ning failide pakkispakis asuvate väliste (andmetega) failide töötlemisel.

Paljud graafilised liidesed, näiteks OS/2 [[Presentation Manager]] ning Microsoft Windows varased versioonid, kasutavad käsuridu abiprogrammide väljakutsumisel dokumentide ning programmide avamiseks. Käsud säilivad graafilises keskkonnas (ingl.inglise keeles ''graphical shell'') või sellises failis, nagu register või [[OS/2]] <code>os2user.ini</code> fail.

Varajased arvutid ei toetanud interaktiivseid sisend- ning väljundseadeid, tihti lootes loogiliste lülitajate (ingl.inglise keeles ''sense switches'') ning akende (arvutioperaatoriga suhtlemiseks) peale. See oli kohane pakksüsteemidele, mis korraga käitivasidkäitasid ainult üheühte programmi, ning tihti programmeerija töötas ka programmeerija operaatorina. Selle eeliseks olid väikesed lisakulud, kuna lülitajad ning aknad võisid olla testitud ning seatud üheühes masina käsus. Hiljem oli lisatud üksik süsteemikonsool operaatori suhtlemiseks süsteemiga.

Alates 1960,1960ndatest toimus kasutaja suhtlemine arvutitega toimus eelkõige käsuridade liideste abil,. esmaltEsmalt sellistel masinatel, nagu [[Teletype Model 33]] ASR, agaja hiljem ka varasematel [[CRT]]l põhinevatel arvutiterminalidel, nagu [[VT52]].

Kõik need vahendid põhinesid puhtalt tekstil, ilma võimaluseta kuvada graafikut või pilti. Äriga seotud rakendusprogrammide jaoks olid kasutatud tekstil põhinevad menüüd, aga üldiseks kasutamiseks liidesekskasutusliideseks oli käsurida.

1964. aastal viis [[Louis Pouzin]] viis kasutusse mõistet "kest" (''shell''), mis rajanes varasematel ning lihtsamatel CTSS ([[Compatible Time-Sharing System]]) vahenditel. Varasematest 1970. aastatest päris operatsioonisüsteem UNIX kohandas võimsa käsurea keskkonna mõistet, ning kehtestas ka võimaluse ühe käsu väljundit panna sisendina teise käsu sisse. UNIX oli ka võimeline salvestama ning taaskäivitama käsude ridu nagu "kesta skripte" (''[[shell scripts]]''), mis käitusid nagu tavalised käsud.

Käsurida oli esimest korda tõsiselt vaidlustatud [[PARC GUI]] meetodiga, mida kasutas 1983. aasta [[Apple Lisa]] ning 1984. aasta [[Apple Macintosh]]. Enamik [[IBM PC]] kasutajaid ei vahetanud nende [[command.com]] kesta graafilise kasutajaliidese (GUI) vastu kuni 1995. aastani, mil lasti käiku [[Windows 95]].