Redaktsioon: 22. märts 2014, kell 22:17 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust P Tühistati kasutaja 176.46.64.51 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. märts 2014, kell 08:35 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
24. rida: Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks [[kali\|kalja]], pühade puhul [[õlu]]t. [[Liha]] polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära [[~~rupski~~rupskid]]d, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. [[Seapea]]st ja [[seajalad\|-jalgadest]] keedeti pidurooga – [[sült]]i, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa [[jõulud\|jõuluks]] [[verivorst]]i. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i, [[suitsuliha]] pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale [[silk]], [[värske kala]] oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant [[Tallinn]]a ümbrusest.

Eesti köök: erinevus redaktsioonide vahel