Veeb: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
13. rida:
Sellega hakati siduma teisigi dokumente ja tekkis ülemaailmne, akadeemilisele sfäärile suunatud infomaterjalide võrk.
 
Tõeline veebiplahvatus aga tekkis [[1993]]. aastal, kui Interneti hüpertekst toodi väikearvutiteleväikearvutite jaoks [[Windows]]-keskkonda. Varajane veebikeskkond sisaldas ainult teksti, nüüd aga avanes võimalus lisada dokumentidele pilte ja fotosid ning töötada mugavas ning tuttavas graafilises keskkonnas. Esimene spetsiaalne Windowsi [[veebilehitseja]] [[Mosaic]] saavutas suure populaarsuse, selle ületas aga veelgi tugevamalt 90. aastate esimese poole turuliider – [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigator]].
 
PC-tarkvara pikka aega valitsenud gigant Microsoft ei osanud aga Interneti tähtsust õigeaegselt hinnata (selle asemel üritati luua omaenda võrku, [[Microsoft Network]]i) ja jäi seetõttu alguses märgatavalt "rongist maha" ([[1995]]. aastal tegeles MS oma veebilehitseja loomisega neli inimest). Seejärel aga ärgati ning töötati suurte investeeringute ja kulutuste tulemusena töötati välja vastukaaluks turuliidrile Netscape'ile vastukaaluks [[Internet Explorer]], mis suutis turu 1997. aastaks praktiliselt vallutada (suuresti aitas kaasa MS monopoliseisund tarkvaraturul, mis võimaldas oma brauseri jõuga läbi suruda). Netscape'i lähtekoodi avaldamine samal aastal aga lõi soodsa pinnase rea uute alternatiivsete veebilehitsejate tekkeks – [[Mozilla Suite|Mozilla]] (eriti heaks peetakse tema edasiarendust [[Mozilla Firefox]]i), [[Opera]], [[Konqueror]], [[Galeon]] jpt. Ehkki suur osa brauseriturust jäi IE kätte, ei saa tänaseks enam rääkida MS brauserimonopolist.
 
Ärikeelu tühistamisega [[1991]]. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks, muutudes oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Sellega tuli kaasa ka rida vanemaist meedialiikidest tuttavaid hädasid – tavakasutajale tuttavaim on ilmselt rämpsreklaam ([[spämm]]). Siiski on veebist tänaseks saanud äärmiselt mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse ühiskonnaelu eri valdkondades pangandusest ajakirjanduse ja poliitikani.