Identsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
26. rida:
Osutub, et mis tahes teoorias, mida saab väljendada teatud hulga ühe- või mitmekohaliste [[predikaat]]ide, [[kvantor]]ite ja [[tõeväärtusfunktsioon]]idele vastavate [[konnektor]]ite abil, on kõik I-predikaadid omavahel (ning järelikult ka identsuse predikaadiga) ekstensionaalselt ekvivalentsed, st neid võib alati üksteisega asendada, nii et tõeväärtused ei muutu. Ent võib juhtuda, et kui predikaate lisatakse, nii et teooria väljendusvahendid kasvavad, siis see ekvivalentsus kaob. Nii võib mõne vaesemas keeles I-predikaadi omadustega predikaat rikkamas keeles osutuda identsuse predikaadiga ekstensionaalselt mitteekvivalentseks ning ka mitte-I-predikaadiks.
 
[[Williard Van Orman Quine]] märgib artiklis "Identity, Ostension and Hypostasis", et kui predikaat on mingis teoorias I-predikaat ainult sellepärast, et keel, milles teooriat väljendatakse, ei ole piisav, et omaduste kaudu eristada entiteete, mille vahel predikaat on tõene, siisonsiis on võimalik teooria laused niiviisi ümber interpreteerida, et uue interpretatsiooni järgi I-predikaat ongi identsuse predikaat. Näiteks kui I-predikaat väljendas sissetulekute võrdsust ning nii-öelda samastas võrdsete sissetulekutega inimesi, siis võib selle ümber interpreteerida nii, et ta nüüd ei käi mitte inimeste, vaid sissetulekutasemete kohta.
 
[[Esimest järku keel]]es ei saa eristada identsust eristamatusest keele vahenditega. Küll aga saab identsust teistest I-predikaatidest eristada [[teist järku keeles]], kus on võimalik [[kvantifitseerimine]] üle omaduste, nii et saab formuleerida [[identsete eristamatus]]e.