Erinevus lehekülje "Mikkeli linn" redaktsioonide vahel

Lisatud 2680 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Mikkeli.sijainti.suomi.2013.svg|125px|Mikkeli asukoht Soome kaardil]]
}}
'''Mikkeli''' ([[Rootsi keel|rootsi]]:''Sankt Michel''on linn ja vald [[Soome]]s, [[Ida-Soome lään]]i ja [[Lõuna-Savo|Lõuna-Savo maakonna]] keskus. Asub [[Saimaa]] järve põhjasopi Savilahti rannal. Mikkeli vallas elab 48 370 inimest, kellest umbes 34 000 elab Mikkeli linnas (seisuga 31. jaanuar 2014). Valla pindala on 2 124.6 ruutkilomeetrit, millest 424,7 ruutkilomeetrit on vesi. Mikkeli asustustihedus on 28,81 inimest ruutkilomeetri kohta.
 
Mikkelis asus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal Soome [[Soome Kaitsevägi|Kaitseväe]] peastaap. Seetõttu on linna vapil kaks marssalikeppi ja linn sai [[Soome Vabadusrist]]i ordeni.
Linn on asutatud [[1838]]. aastal. [[Talvesõda|Talvesõja]] ja [[Jätkusõda|Jätkusõja]] ajal oli Mikkelis Soome vägede peastaap.
 
==Linn==
 
Mikkeli vald on peaaegu täielikult soomekeelne (ainult 0,15% Mikkeli elanikest räägib emakeelena rootsi keelt.)
 
Mikkeli kesklinn asub umbes 500 meetri kaugusel [[Saimaa]] järvest. Linna ümber ja linnas sees on mitmeid järvi. Linna idaosas asuvad järved kuuluvad [[Vuoksi]] jõe vesikonda. Linna idaosa ulatub [[Puula järv]]eni, mis kuulub [[Kymijoki]] jõe vesikonda. Linna keskus on ehitatud ümber turuplatsi, kus turgu peetakse ka tänapäeval.
 
[[Naisvuori mägi|Naisvuori mäel]] asub vaatetorn, mida saab väikese tasuga külastada. Torn ehitati sõja ajal vaatetorniks ja seal asus ka sõjaväe raadioside saatja.
 
Mikkelil on oma [[Mikkeli lennujaam|Mikkeli]] (teenindab siseriiklike lende), raudteejaam ja kontserdimaja. Kontserdimaja on maailmaklassitasemega ja see ehitati 1988. aastal linna 150. sünnipäevaks. Kontserdimaja on koduks Mikkeli linnaorkestrile ja see on ka Mikkeli rahvusvahelise muusikafestivali pealava. Festival meelitab igal aastal muusikuid ja pealtvaatajaid kogu Euroopast.
 
Linna suurim tööandja on [[Mikkeli Rakenduskõrgkool]], kus töötab umbes 1 300 inimest.
 
Mikkeli on samuti populaarne kuurort.
 
==Ajalugu==
 
Vanim kirjalik ülestähendus asustusest praeguses Mikkeli piirkonnas on aastast [[1323]], kui Nöteborgi rahulepinguga läks Savilahti kirikupiirkond Novgorodilt [[Rootsi]]le. Mikkeli sai oma praeguse nime [[16. sajand]]i alguses, ülemingel Miikaeli järgi.
 
Mikkeli sai linnaõigused [[1838]]. aastal ja Mikkeli provintsivalitsus kolis [[1843]]. aastal Heinolast Mikkelisse. [[1918]]. aastal [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] ajal asus Mikkelis valgete vägede staap. Mikkeli oli sel ajal põllumajanduspiirkond ja valgete poolel. Piirkonnas asunud Vene garnison pooldas punaseid. Mantyharju rongijaama juures, mis asub umbes 20 km linnast lõunas, peeti maha lahing ja valged kaitsesid linna edukalt. [[Kouvola]]st tulnud punaste jõud tõrjuti tagasi.
Talvesõjas ja Jätkusõjas paiknes linnas Soome armee peastaap. Peastaap asus kohalikus põhikoolis ja seal asub tänapäeval väike [[Peakorteri muuseum]] (''Päämajamuseo''). Kuna linnas asus soomlaste peastaap langes linn tugeva pommitamise alla. Linnas ei olnud ühtegi kõrghoonet ja kahjustused parandati kiiresti. Arhitektuuriliselt pole sõjaeelsest linnast midagi säilinud.
[[1. jaanuar]]il [[2013]] liideti linnaga [[Suomenniemi vald]] ja [[Ristiina vald]]. [[1. jaanuar]]il [[2007]] liideti linnaga [[Haukivuori vald]]. Varem on linnaga liidetud [[Anttola vald]].