Magnetism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
42. rida:
Magnetmoment ferromagnetilise materjali aatomites paneb aatomid käituma sarnaselt pisikestele püsimagnetitele. Nad hoiavad kokku ja organiseeruvad väikesteks enam-vähem sama orientatsiooniga regioonideks, mida tuntakse magnetiliste doomenite ehk Weissi doomenitena. Magnetdoomeneid on võimalik vaadelda [[MFM mikroskoop|MFM mikroskoobiga]], mis näitab doomenite vahelisi piire. Mitmete teaduslike eksperimentidega on võimalik demonstreerida magnetväljade olemasolu.<ref name="halliday4" />
Kui
Sattudes magnetvälja mõju alla, doomenite piirid nihkuvad ja magneti järgi orienteerunud doomenid kasvavad suuremaks. Kui magnetväli eemaldada, siis ei pruugi doomenite endised piirid taastuda, mis toob kaasa materjali magneetumise: niimoodi tekivad püsimagnetid.<ref name="halliday4"/>
58. rida:
Nagu ferromagnetid säilitavad ferrimagnetid magneetumuse ka välise välja mõju puudumisel. Sarnaselt antiferromagnetitele osutavad nende naaberelektronpaaride magnetmomendid vastassuundades. Need kaks omadust ei välista teineteist, sest ideaalse geomeetrilise paigutuse korral on mingil kogumil ühes suunas orienteeritud elektronidel suurem mõju, kui vastassuunas orienteeritud kogumil.<ref name="neel" />
Enamik [[ferriit (elektrotehnika)|ferriite]] on ferrimagnetid. Esimene avastatud magnetiline aine, magnetiit on
=== Superparamagnetism ===
|