Magnetism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 67 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
42. rida:
Magnetmoment ferromagnetilise materjali aatomites paneb aatomid käituma sarnaselt pisikestele püsimagnetitele. Nad hoiavad kokku ja organiseeruvad väikesteks enam-vähem sama orientatsiooniga regioonideks, mida tuntakse magnetiliste doomenite ehk Weissi doomenitena. Magnetdoomeneid on võimalik vaadelda [[MFM mikroskoop|MFM mikroskoobiga]], mis näitab doomenite vahelisi piire. Mitmete teaduslike eksperimentidega on võimalik demonstreerida magnetväljade olemasolu.<ref name="halliday4" />
 
Kui Doomendoomen sisaldab liiga palju molekule, siis muutub see ebastabiilseks ja jaguneb kaheks vastassuunas orienteeritud doomeniks, mis püsivad palju stabiilsemalt koos.<ref name="halliday4"/>
 
Sattudes magnetvälja mõju alla, doomenite piirid nihkuvad ja magneti järgi orienteerunud doomenid kasvavad suuremaks. Kui magnetväli eemaldada, siis ei pruugi doomenite endised piirid taastuda, mis toob kaasa materjali magneetumise: niimoodi tekivad püsimagnetid.<ref name="halliday4"/>
58. rida:
Nagu ferromagnetid säilitavad ferrimagnetid magneetumuse ka välise välja mõju puudumisel. Sarnaselt antiferromagnetitele osutavad nende naaberelektronpaaride magnetmomendid vastassuundades. Need kaks omadust ei välista teineteist, sest ideaalse geomeetrilise paigutuse korral on mingil kogumil ühes suunas orienteeritud elektronidel suurem mõju, kui vastassuunas orienteeritud kogumil.<ref name="neel" />
 
Enamik [[ferriit (elektrotehnika)|ferriite]] on ferrimagnetid. Esimene avastatud magnetiline aine, magnetiit on [[ferriit]] ja ferrimagneetik. Seda peeti algselt ferromagnetiks, kuid [[Louis Néel]], ferrimagnetismi avastaja, lükkas selle ümber.<ref name="neel"/>
 
=== Superparamagnetism ===