Helsingi suurpommitamised: erinevus redaktsioonide vahel

'''Helsingi suurpommitamised''' olid [[1944]]. aasta veebruaris [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] õhujõudude poolt korraldatud massiivsed pommitamised [[Soome]] pealinnale [[Helsingi]]le, mille eesmärk oli alandada soomlaste võitlusvaimu ja sundida Soome, mis oli [[Jätkusõda|Jätkusõjas]], läbirääkimiste laua taha. Rünnakud korraldati 6.-7., 16.-17. ja 26.-27. veebruaril. Soome [[õhutõrje|õhutõrjujad]], kes linna kaitsesid, loendasid kolme rünnaku peale 2 121 [[pommitaja]]t, kes heitsid umbes 16 000 pommi. [[Soomlased]] kavaldasid vaenlase üle, kasutades [[helgiheitja]]id ainult linna idaosas ja süüdates linna lähedastel saartel tulesid, pannes vaenlast arvama, et linn asub seal. Tulemuseks oli, et linna kukkus ainult 530 pommi. Helsingi oli suuremas osas [[Evakueerimine|evakueeritud]] ja seetõttu oli hukkunute ja vigasaanute arv võrreldes teiste pommitatud linnadega madal. Alla tulistati 22-2522–25 pommitajat, neist 18-2118–21 õhutõrje poolt ja vähemalt neli Saksa ööhävitajate poolt.

Esimesel pommitamisel sai linn kõige enam kannatada, sest linna kaitsesid ainult õhutõrjepatareid. Pommitamine algas veidi enne poolt kaheksat õhtul. Linna kukkus umbes 350 pommi ja linnast välja langes umbes 2 5002500. Esimene rünnakulaine kestis kella seitsmest õhtul kuni kella kümneni ja teine rünnakulaine algas kella 1 paiku öösel ja lõppes kell 5 hommikul. Rünnakus osales 730 pommitajat. Peale pommitamist loendati hukkunute arvuks 100 ja vigasaanute arvuks u. 300 inimest. Viga sai rohkem kui 160 hoonet. Iroonilisel kombel sai kannatada ka Nõukogude Liidu saatkonna hoone. Hukkunute suure arvu tingis asjaolu, et varasematel päevadel olnud valehäired alandasid inimeste ohutunnet, lisaks puudusid Soome armeel ööhävitajad ja seetõttu astusid linna pommitavatele Nõukogude lennukitele vastu ainult Soome õhutõrjujad.

Kuna [[Tallinn]]at oli juba pommitatud ja linn oli kannatada saanud, hoiatas luure, et ka Helsingit võidakse veel pommitada. PealePärast esimest pommitamist, saatsid sakslased Eestist Helsingisse [[Messerschmitt Bf 109]] ööhävitajat, mis tulistasid järgmisel kahel pommitamisel alla 4-64–6 pommitajat. Kuna enamus linlastest olid vabatahtlikult evakueerunud ja maakohtadesse läinud ning linna jäänud elanikud olid valmis esimese häire peale varjuma, olid teise rünnaku hukkunute ja vigasaanute arv tunduvalt väiksem. Lisaks olid paremini valmistunud ka linna kaitsjad. Seekord osales rünnakus 383 pommitajat, mis heitsid 4317 pommi, millest linna kukkus kõigest 100. Soome luure oli tund ja 40 minutit varem venelaste [[raadioside]]t pealt kuulanud ja sai rünnakust teada, mille peale hoiatati õhutõrjet, kellel oli piisavalt aega valmistuda. Linnas anti häire kella kaheksa paiku ja esimesed pommid langesid 20:12. Linna rünnati taas kahes laines: esimene laine kestis kella 20:12st kuni 23:10ni ja teine laine kestis 23:45st kuni kella kuueni hommikul. Õhutõrje tulistas alla kaks pommitajat alla. Linna kaitsjad kasutasid ka [[radar]]it ja nii tuvastati esimene vaenlane 34 minutit enne rünnaku algust. Seekord olid kaotused palju väiksemad: 25 inimest hukkus ja 29 said vigastada. 27 hoonet hävitati ja 53 said kahjustada.

Tänu efektiivsele õhutõrjele ja kavalusele olid linna kahjustused väikesed. Linna kukkus ainul 5% pommidest ja mõned kahju tekitamata parkidesse. Rünnakus osalenud umbes 2 0002000 pommitajat korraldasid linnale kolm suurpommitamist, heites nende käigus alla 2 6002600 tonni pomme. Ööhävitajad ja õhutõrjujad tulistasid alla 21-2521–25 pommitajat. Rünnakutes hukkus Soome poolel kokku 146 inimest, kelle hulgas oli ainult 6 sõdurit. Vigastada sai 356 inimest. Rünnakutes hävis 109 hoonet, 300 sai kannatada ja 111 süttis põlema.

Võrdluseks: [[Dresdeni pommitamine|Dresdeni pommitamises]] osales 1 3201320 pommitajat, kes heitsid alla 3 9003900 tonni pomme. See on võrreldav Helsingi pommitamiste kogu arvugakoguarvuga, aga erinevalt Helsingist, hukkus [[Dresden]]i pommitamises kuni 35 000 inimest ja linn tehti maatasa. PealePärast sõja lõppu Helsingit külastanud Nõukogude delegatsioon eesotsas [[Andrei Ždanov]]iga oli vapustatud, kui nägid, et linna kahjustused olid minimaalsed. Nõukogude Liidu juhtkond oli varem arvanud, et linn pommitati maatasa ja et see oligi põhjuseks, miks soomlased olid nõus läbirääkima.