Ado Birk: erinevus redaktsioonide vahel

==Töökohad==

*1911 – 1912. aasta lõpp Tallinna statistikabüroo esimene juhataja

*Pärast [[1927]]. aasta novembrit [[ärimees]] [[Tallinn]]as

 

Ajalehes [[Izvestija]] ilmus [[13. juuli]]l ja [[4. august]]il 1926 kaks Birgi allkirjaga artiklit, milles süüdistati Eesti välispoliitika juhte ja Eesti kindralstaapi Nõukogude Liidu vastase sõjalise rinde organiseerimises koostöös välisriikidega (sealhulgas [[Poola]]ga) ning esitas tagasiastumispalve (esimene artikkel) ning kuulutas, et on sunnitud elama eraisikuna Nõukogude Liidus (teine artikkel). Hiljem ütles Birk, et teda oli ähvardustega sunnitud neile alla kirjutama. Juunis 1926 olevat ta kutsutud välisasjade rahvakomissariaati, kus selle töötaja Loganovski šantažeeris teda viidates ebaseaduslikele finantsoperatsioonidele ning nõudis temalt Nõukogude eriteenistuste salaagendiks hakkamist. Birk püüdis põgeneda Soome, kuid ta peeti kinni. Siis ta kirjutaski artiklitele alla. Välisminister [[Friedrich Akel]] pidas Riigikogus kõne, milles ta kummutas need süüdistused.

 

 

Ta paigutati kohe [[eeluurimisvangistus]]se. Talle esitati süüdistus valitsuse käsu täitmata jätmises ning Eesti riiklikku julgeolekut ohustavate salajaste teadete avaldamises välismaa ajakirjanduses [[Nuhtlusseadus]]e § 393 ning [[Uus Nuhtlusseadus|Uue Nuhtlusseaduse]] § 111 lõigete 1 ja 3 järgi.