Krimmi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: sl:Krimska vojna is a featured article |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Sõjaline konflikt
'''Krimmi sõda''' ([[Venemaa]]l ka ''Idasõda'', ''Восточная война'') oli [[1853]]. aasta oktoobrist [[1856]]. aasta veebruarini kestnud sõda, mille Venemaa kaotas [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]], [[Osmanite riik|Osmanite riigi]]i ja [[Sardiinia kuningriik|Piemonte-Sardiinia]] liidule. Ka neutraalseks jäänud [[Austria keisririik]] etendas sõjas olulist osa.▼
| konflikt = Krimmi sõda
| osa =
| pilt = [[File:Crimean-war-1853-56.png|pisi|300px]]
| pildiallkiri =
| aeg = [[1853]]. aasta – [[1856]]. aasta
| koht = [[Must meri]] ja [[Krimmi poolsaar]]
| koordinaadid =
| kaart =
| laiuskraad =
| pikkuskraad =
| kaardisuurus =
| kaardiallkiri =
| ala =
| tulemus = 1856. aasta [[Pariisi rahu]]lepingu kohaselt ei tohtinud Venemaa luua Mustal merel sõjalaevastikku ning Ottomani provintsid [[Moldaavia]] ja [[Valahhia]] said suuresti autonoomseteks. Sõja tulemusena saavutasid Türgi kristlased parema seisundi ja õigeusklikud said kontrolli vaidlusaluste kirikute üle
| seis =
| osaline1 = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa keisririik]]
| osaline2 = [[File:Flag of France.svg|25px]] [[Prantsuse teine keisririik]]<br>[[File:Flag of the United Kingdom.svg|25px]][[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]]<br>[[File:Ottoman flag.svg|25px]] [[Osmanite riik]]<br>[[File:Flag of Italy (1861-1946).svg|25px]] [[Sardiinia kuningriik]]
| osaline3 =
| väejuht1 =
| väejuht2 =
| väejuht3 =
| jõud1 = Venemaa poolel 720 000 (700 000 Vene armees, 3000 Bulgaaria, 2000 Serbia-Montenegro ning 1000 Kreeka leegionis)
| jõud2 = Liitlaste poolel umbes miljon meest (400 000 prantslast, 300 000 türklast, 250 000 britti ja 15 000 sardiinlast)
| jõud3 =
| kaotused1 = 400 000–450 000
| kaotused2 = 300 000–375 000
| kaotused3 =
| märkused =
}}
▲'''Krimmi sõda''' ([[Venemaa]]l ka ''Idasõda'', ''Восточная война'') oli [[1853]]. aasta oktoobrist [[1856]]. aasta veebruarini kestnud sõda, mille [[Venemaa keisririik]] kaotas [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaa]], [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]], [[Osmanite riik|Osmanite riigi]]i ja [[Sardiinia kuningriik|Piemonte-Sardiinia]] liidule. Ka neutraalseks jäänud [[Austria keisririik]] etendas sõjas olulist osa.
Sõja ajendiks olid [[kristlased|kristlaste]] õigused toona Osmanitele kuulunud [[Püha maa|Pühal maal]]. Prantsusmaa toetas [[katoliiklus|katoliiklasi]], Venemaa [[õigeusk|õigeusklikke]]. Pikas perspektiivis olid põhjusteks Osmanite Türgi nõrgenemine ning Prantsusmaa ja Inglismaa soovimatus teha Venemaale rohkem järeleandmisi. Krimmi sõda kuulus pikka [[Vene-Türgi
Suurem osa relvakonfliktidest kulges [[Must meri|Mustal merel]] ja [[Krimmi poolsaar]]el, kuid väiksemad kampaaniad toimusid ka [[Läänemeri|Läänemerel]] (Briti laevastiku blokaad), [[Anatoolia]]s, [[Kaukaasia]]s, [[Valge meri|Valgel merel]] ja [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]]. 1853 alustasid Venemaa ja Türgi sõda Venemaa rolli pärast
Lepingu kohaselt ei tohtinud Venemaa luua Mustal merel sõjalaevastikku ning Ottomani provintsid [[Moldaavia]] ja [[Valahhia]] said suuresti autonoomseteks. Sõja tulemusena saavutasid Türgi kristlased parema seisundi ja õigeusklikud said kontrolli vaidlusaluste kirikute üle, Venemaal algatati aga laiaulatuslikud reformid. Sõjategevuse, sõja tõttu toimunud rahvasterände ja tekkinud rahvuslike liikumiste mõju oli tunda [[Ukraina]]s, Moldovas, [[Bulgaaaria]]s, [[Rumeenia]]s, [[Kreeka]]s, [[Türgi]]s, [[Armeenia]]s, [[Gruusia]], Krimmis ja kogu Kaukaasias.
13. rida ⟶ 43. rida:
[[Kategooria:Sõjad]]
[[Kategooria:1850. aastad]]
[[Kategooria:Venemaa
[[Kategooria:Ukraina ajalugu]]
[[Kategooria:Krimm]]
|