Praha kevad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: en:Prague Spring is a good article
Ker (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib 1968. aasta liberaliseerimisajast; muusikafestivali kohta vaata artiklit [[Praha kevad (festival)]]}}
 
{{keeletoimeta}}{{toimeta}}
'''Praha kevad''' ([[tšehhi keel]]es ''Pražské jaro'', [[slovaki keel]]es ''Pražská jar'') oli liberaliseerimisperiood [[Tšehhoslovakkia]]s [[1968]]. aasta jaanuarist augustini.
 
1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht [[Alexander Dubček]] liberaliseerimisprotsessi nn [[inimnäoline sotsialism|inimnäolise sotsialismi]] suunas, muuhulgas lõpetades [[tsensuur]]i, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]ist.
 
[[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei]] Keskkomitee tagandas [[1968]]. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri [[Antonín Novotný]]. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas [[Alexander Dubček]]iga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. 1968. nnNõndanimetatud Praha kevade reformid nägid ette riikliku [[plaanimajandus]]e täiustamist turumajanduslike reeglitega ning [[sõnavabadus]]e kehtestamist, sealhulgas [[tsensuur]]i tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal). Keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei linnakomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale.
 
[[Sotsialismileer]] kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse [[sotsialism|sotsialistlikesse]] riikidesse ja seetõttu tungis [[NSV Liit]] koos sotsialistlike [[Poola]], [[Ungari]], [[Bulgaaria]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] vägedega [[21. august]]il 1968 Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest), Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav Husakiga.
 
[[Sotsialismileer]] kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse [[sotsialism|sotsialistlikesse]] riikidesse ja seetõttu tungis [[NSV Liit]] koos sotsialistlike [[Poola]], [[Ungari]], [[Bulgaaria]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] vägedega [[21. august]]il 1968 Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest), Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav[[Gustáv HusakigaHusák]]iga.
Punatähtedega tankid Praha tänavatel, relvitu rahvahulk protestimas „liitlaste” sissetungi vastu – selliseid telekaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid NSV Liitu ja kogu sotsialismileeri prestiiži veelgi. Ärevaks signaaliks kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: „ Tänu sotsialismile on Tšehhoslovakkia progressirongist maha jäänud!”. Rahvusvaheline üldsus mõistis sellise NSVL poolse sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekkis vastuseis NSVL-ile ja selle poliitikale. Samas midagi otseselt ette ei võetud, takistamaks seda või aitamaks Tšehhoslovakkiat. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid USA, Kanada, Paraguai, Taani ja Inglismaa ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekut. Seal mõistis Tšehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka.
 
Punatähtedega tankid Praha tänavatel, relvitu rahvahulk protestimas „liitlaste” sissetungi vastu – selliseid telekaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid NSVNõukogude LiituLiidu ja kogu sotsialismileeri prestiiži veelgi. Ärevaks signaaliks kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: „ Tänu„Tänu sotsialismile on Tšehhoslovakkia progressirongist maha jäänud!”. Rahvusvaheline üldsus mõistis sellise NSVL poolse sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekkis vastuseis NSVL-ileNSVLile ja selle poliitikale. SamasOtseselt aga midagi otseseltsekkumise ettevastu eivõi võetud,Tšehhoslovakkia takistamakstoetuseks sedaette võiei aitamaks Tšehhoslovakkiatvõetud. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid [[USA]], [[Kanada]], [[Paraguai]], [[Taani]] ja [[Inglismaa]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] koosolekut. Seal mõistis Tšehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka.
Nende sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn [[Brežnevi doktriin]]i: NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kas või relva jõul.
 
NendePraha sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn [[Brežnevi doktriin]]i: NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kas või relva jõul.
 
[[Kategooria:1968]]