Suntaži piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
48. rida:
[[1560]] läbisid vene väed laastates kogu põhjapoolse Vidzeme (Keskmaa), kohtamata suuremat vastupanu. Nad hõivasid ja põletasid maha Ruhja (Rujiena), Asti (Burtnieki), Rosula, Toreida (Turaida), Sigulda, Nitaure, Skujene ja Suntaži linnused. Viimane oli ka juba enne osaliselt purustatud.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/suntazi.html Rimša castle]</ref>
[[1568]], 15. juunil (juulis) (1566) kingiti Suntaži linnuselään poola kuninga Zygmunt II Augusti poolt pärusvalduseks Riia Peapiiskopkonna viimasele toomdekaanile Jacob Meckile. Mecki valduses oli linnus juba ka varem.
[[1574]] kinkis Suntaži kastellaan Jacob Meck Suntaži ametkonnavalitsejale Baldwin Grootile Grooten-Landi (hilisema ''Baldwinshof''i), mis ka enne linnuselääni kuulus.
70. rida:
[[1633]] on linnust iseloomustatud, kui tugevat kindlust.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/suntazi.html Rimša castle]</ref>
[[1689]] kuulus Suntaži koos kogu distrikti mõisatega reduktsiooni alla. Suntažile kuuluvad mõisad olid: ''Baldingshof'', ''Bresemoise'', ''Kewel'' (''Käwel''), ''Absenau'' (''Ohsula''), ''Castran'', ''Schmerle'', ''Siggund'' (''Rikter''), ''Wattram'' ja pastoraat.<ref>[http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&pg=PA173&lpg=PA173&dq=Kirchspiel+Sunzel&source=bl&ots=zjbY5Hb5-F&sig=9-x2haaNNTUNpz-rUau8FoOHMAQ&hl=et&sa=X&ei=Q74cU9v4DcrEsgbd24GQCQ&ved=0CEcQ6AEwBg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sunzel&f=false, Topographische Nachrichten, A. F. Hupel, lk. 76, 77]</ref>
===Linnus Põhjasõjast tänapäevani===
| |||