Erinevus lehekülje "Ristisõjad" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 93 baiti ,  6 aasta eest
P
resümee puudub
P (Robot: hy:Խաչակրաց արշավանքներ is a featured article)
P
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt = Ristisõjad Lähis-Idas ja Ida-Euroopas
| osa =
| pilt = [[Pilt:Seljuk Empire locator map.svg‎|300px]]
| pildiallkiri = Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092.
| aeg = [[1095]] – [[1291]]
| koht = [[Lähis-Ida]], [[Ida-Euroopa]]
| märkused =
}}
'''Ristisõjad''' ehk '''ristiretked''' olid alates [[11. sajand]]ist [[katoliku kirik]]u organiseeritud või suunatud ning [[Rooma paavst]]i poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole [[kristlus|Rooma Katoliku kirikukirik]]u [[kristlus|kristlikku]] [[kultuur]]iruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks.
[[Pilt:FatimidCaliphate969.png|pisi|[[Fatimiidid|Fatimiidide kalifaadi]] suurim ulatus aastal 969.]]
[[Pilt:Abbasids850.png|thumbpisi|[[Abbassiidide kalifaat|Abbassiidide kalifaa]]di territoorium umbes 850]]
Ristisõdade ajajärgul (1096–1291) oli selle algne deklareeritud eesmärk oli [[Püha Maa]] ehk [[Palestiina]] vabastamine [[islam]]i ülemvõimust, mida katoliku kirik ja [[Rooma Katoliku Kirik]]u [[Rooma paavst]]idpaavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] rüüstasid ristisõdijad [[Konstantinoopol]]it, [[albilaste sõjad]] olid suunatud Lõuna-[[Prantsusmaa]] [[katarid|katarite]] vastu.
 
Ristiretki võeti ette ka [[Läänemeri|Läänemere]] ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka [[õigeusk|õigeusuliste]] slaavlastega asustatud [[Novgorod]]i piirkonnas ([[Jäälahing]]). Paavst [[Innocentius III]] kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas [[Vana-Liivimaa]] [[palverännak]]u [[Jeruusalemm]]a teekonnaga.
| pilt =
| pildiallkiri =
| aeg = 10. [[13. sajand]]
| koht = [[Põhja-Euroopa|Põhja-]] ja [[Kirde-Euroopa]]
| koordinaadid =
| märkused =
}}
[[FilePilt:Herzogtum Sachsen 1000.PNG|pisi|Põhja-Euroopa riigid ca 1000]]
[[FilePilt:Croisés.jpg|pisi|Ristisõdijad 11.-13. sajandsajandil]]
==Ristiusu rahumeelne levik==
Esialgu levis [[ristiusk]] paganate aladele rahumeelse kultuurivahetuse korras [[Bütsants]]i ja [[Ida-Rooma]] riigiga: [[Bulgaaria]] võttis [[õigeusk|õigeusu]] vastu Bütsantsilt [[865]]. aastal, [[Kiievi-Vene]] vürstiriik aga [[988]]. aastal.
 
[[Kesk-Euroopa]]s ja [[Skandinaaviamaad]]es ([[Ansgar (pühak)|Ansgar]]) aga toimus ristiusu levik [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] kaudu ning [[Rooma paavst]]i suunamisel: [[Poola kuningriik]] võttis ristiusu vastu [[966]]. aastal, [[Ungari kuningriik]] kolmkümmend aastat hiljem, [[996]]. aastal. Saksa (ja rooma-katoliku usu) mõju idasuunalise levitamise keskuseks oli [[Magdeburgi peapiiskopkond]], mis rajati [[968]]. aastal. [[Taani]] ristiti [[960]]. aastail ja eraldatud [[Island]]i elanikud võtsid ristusu vastu aastal [[1000]]. Umbes samal ajal hakkas ristiusk levima ka [[Norra]]s, kus ta kinnitati riigiusuks [[Olav II Haraldsson]]i valitsemisajal (1016-1028). Umbes samal ajal ristiti ka [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Olaf III Skötkonung]], kuid see ei tähendanud veel, et kogu Rootsi elanikkond oleks meelt muutnud ja ristiusku tunnistanud.
 
Ristiusu lõplikku kinnistumist [[Skandinaavia]]s riiklikul tasandil märgistas [[peapiiskopkond]]ade loomine, mis Taanis toimus [[1104]] ([[Lundi peapiiskopkond]]), Norras [[1152]]. aastal ([[Nidarosi peapiiskopkond]]) ja Rootsis [[1164]]. aastal ([[Uppsala peapiiskopkond]]).
 
[[Kesk-Euroopa]]s aga Poolas ja Ungaris olid peapiiskopkonnad rajatud vastavalt aastal 1000 ([[Gniezno peapiiskopkond]]) ja [[1001]] ([[Esztergomi peapiiskopkond]]), seega üle sajandi varem. Üleminek [[paganlus]]elt ristiusule ja riikluse areng olid Kesk-Euroopas kulgenud kiiremini kui [[Põhjala]]s, Kesk-Euroopas 10.-[[11. sajand]]il, Põhja-Euroopas 11.-[[12. sajand]]il.
 
[[Läänekirik|Lääne-]] ja [[Idakirik]]u mõjupiirkondade erinevused ei olnud põhimõttelised, kindlaksmääratudkindlaks määratud ja endastmõistetavad. Vähemalt kaks Rootsi kuningat ristiti [[Bütsantsi kirik]]u poolt, nende seas Olof Skötkonung, esimene, kellest kindlasti teada, et ta enne ühtse Rootsi riigi moodustamist valitses [[Skandinaavia poolsaar]]e lõunaosas elavate [[svealased|svealaste]] ning [[götalased|götalaste]] üle.
 
[[Suur kirikulõhe|Lõplikult lahknesid ristiusu kirikud]] [[roomakatoliku kirik|rooma-]] ja [[kreekakatoliku kirik|kreeka-katoliku]] ehk lääne- ja idakristluseks [[1054]]. aastal ning 1204. aastal pöörasid seni muhameedlastega võidelnud ristisõdijad oma relvad otseselt idakristlaste vastu, vallutades [[Jeruusalemm]]a asemel [[Konstantinoopol]]i ja hoides seda mitukümmend aastat enda valduses. [[Maarjamaa]] vallutamine oli just alanud. Lääne ristisõjad [[Läänemere ristisõjad|Läänemere piirkonnas]] ei olnud seega mitte üksnes võitlus paganlusega, vaid ka osa võitlusest idakristlusega.
 
==Olukord islamimaades==
Ristisõdade alguseks oli [[Põhja-Aafrika]]s kujunenud [[Fatimiidide kalifaat]], mis kaotas oma võimsust ja [[Seldžukkide impeerium]] [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosas ja [[Väike-Aasia]]s. Islamiusulised [[šiiidid]]- [[Fatimiidide dünastia]]st ja [[sunniidid]]- [[seldžukkide dünastia]]st ei suutnud usuliste eriarvamuste tõttu moodustada ühisrinnet [[frangid|frankide]] (nagu Euroopa ristisõdijaid islamimaades algselt nimetati) vastu.
 
==Malta ja Sitsiilia==
[[Viiking]]ite järeltulijad - [[normannid]], kes 9. sajandil olid asunud elama [[Normandia]]sse praegusel Põhja-Prantsusmaal, kutsuti 11. sajandil appi Lõuna-Itaalia valitsejate poolt, kes olid hädas [[saratseenid]]e rünnakutega. 11. sajandi lõpuks kuulusid normannidele peale Lõuna-Itaalia ka 1091. aastal [[Hauteville (perekond)|Hauteville]]’ide suguvõsa esindaja [[Roger I]] poolt vallutatud [[Malta]] ja [[Sitsiilia]].
 
==Sõdade põhjendused==
Ristisõdade põhjenduseks on Euroopa ajaloolaste pooltajaloolased välja toodudtoonud 28. septembril 1096. aastal moslemi valitsejate korraldusel [[Jeruusalemm]]as [[Püha Haua kiriku]] hävitamine ja kristlikel palveränduritel haua külastamise takistamist. Rooma paavst [[Urbanus II]] oli aga juba [[1095]]. aasta [[Clermonti konsiilium]]il üles kutsunud ristisõtta.
 
Islamimaade ajaloolaste pooltajaloolased on ristisõdu tõlgendatudtõlgendanud laiemas geopoliitilises tõlgenduses koos Vahemere lõunaosas ja Hispaanias toimunud [[rekonkista]]ga, eurooplaste tungiga ajutiselt nõrgenenud islamiusulistesse maadesse.
 
==Esimene ristisõda, 1096–1099==
 
Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost Eurooplaste [[ekspansioon]]is. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Esimesed ristisõdijate väed, mis [[Bosporuse väin]]a juurde jõudsid, hävitati.
 
==Teine ristisõda, 1147–1149==
{{Vaata|Teine ristisõda}}
 
Sõja tulemusel sõlmis Richard rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine.
 
==Neljas ristisõda, 1202–1204==
{{Vaata|Neljas ristisõda}}
==Ristisõjad Venemaal==
{{Vaata|Ristisõjad Venemaal}}
 
==Ristisõdadega kaasnenud muudatused==
Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstantinoopolis tutvustasid [[Euroopa]]t täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid [[kristlased]] teiste [[usund]]itega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Sel teel just ristisõjad hakkasid hävitama [[usufanatism]]i ja panid aluse [[Lääne-Euroopa]] vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad [[rooma]] paavstide-instituudile.
*[[Ristisõdijate riigid]]
*[[Rekonkista]], Hispaanias
{{Commonskat|Crusades}}
{{vikisõnastik|ristisõda}}
 
== Viited ==
{{viited}}
 
 
==Välislingid==
{{Commonskat|Crusades}}
{{vikisõnastik|ristisõda}}
* [http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/03044181.2013.833541 Marek Tamm: How to justify a crusade? The conquest of Livonia and new crusade rhetoric in the early thirteenth century], Journal of Medieval History Volume 39, Issue 4, 2013
* Хилленбранд Кэрол, [http://www.fedy-diary.ru/html/052012/10052012-01a.html "Крестовые походы. Взгляд с Востока: мусульманская перспектива"] (vene keeles)
{{pooleli}}
[[Kategooria:Ristisõjad| ]]
 
[[Kategooria:KatoliiklusRistisõjad| ]]
 
{{Link FA|af}}
108 993

muudatust