Suntaži piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
74. rida:
Suntaži puhul oli tegemist vabakujulise laagerkastelliga<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 431</ref>, mis oli küllaltki tugevalt välja ehitatud. Ilmselt ka seetõttu, et Suntsel asus peapiiskopkonna ja ordumaade piiri lähedal - kirdest ähvardasid Jaunpilsi (Zaube, ''Jürgensburg'') ja Nitaure (''Nitau''), põhjast Mālpils (''Lemburg'') ja loodest Ropaži (''Rodenpois'') ordulinnused. Kaugemale läände jäi veel Salaspilsi (''Kirchholm'') ordufoogti linnus.
Ainus piltkujutis linnusest pärineb XVII sajandi teedeatlasest, mis kirjeldab teekonda Riiast Aluliinasse.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/suntazi.html Rimša castle]</ref> Pildilt on hästi ära tuntav ebareeglipärase kujuga laagerkastell, millel on üllatavalt palju - vähemalt 5 torni kaitsemüüris ja lisaks üks valdustorn kastelli ühes nurgas paiknevas pealinnuses. 4 kaitsemüüri torni on nelinurksed, üks neist paistab olema siseküljelt avatud, teine torn kaitseb väravat, kolmas on nurgatorn; ning üks neist on tõenäoliselt tulirelvade ajastust pärinev ümartorn, mis kaitseb kastelli ringmüüri keskelt pealinnuse pikemat elukorpuse nurka.
Linnuse asendi kohta ilmakaarte suhtes ei saa jooniselt midagi välja lugeda, aga kui paigutada see tänapäevaselt harjumuspärasele põhja - lõuna teljele ja pealinnus praeguse Suntaži keskkooli peahoone kohale, siis selgub, et kastell asetses Väikese - Jugla lõunapoolses lookes u. 40 m kaugusel jõest 10 m kõrgusel platool. Kõrge jõekallas kaitses kolmnurkset platood kahest küljest, ainult põhjakülg tuli maa poolt kraaviga kaitsta. Linnus kaitses lääne poolt ka põhja - lõunasuunalist jõeületuskohta idast läänede voolaval jõel. Jõeületuskohast 400 m lõunas asus (ja asub ka tänapäeval) ka tähtis teederist, kus väiksem Mālpilsi - Lielvarde maantee kohtus suure Riia - Sesviina (Cesvaine) postimaanteega. Ühtlasi jäi see ka siis linnuse kaguküljel asetseva suurtükitorni laskeulatusse.
==Praegune seisukord==
| |||