Metallurgia: erinevus redaktsioonide vahel

==Metallurgia kui tööstusharu==

===Must metallurgia===

 

[[Must]] [[metallurgia]] sai alguse [[Euroopa]]st 15. saj, mil hakati sulatama töönduslikult [[raud|rauda]] ja [[malm]]i. [[Must]] [[metallurgia]] toodab [[rauasulam]]eid ([[malm]], [[teras]], [[ferrosulam]]id), millele on lisatud muud [[metall]]id. Peamine [[tooraine]] on [[rauamaak]], selle kõrval on ka tähtis [[tooraine]] [[mangaan]], mida lisatakse [[teras]]ele selle [[kulumiskindlus]]e tõstmiseks. [[Maak|Maagi]] [[rikastamine]] ja esmane töötlemine toimub tavaliselt [[maardla]]tes, enamik [[toodang]]ust [[eksport|eksporditakse]]. [[Rauamaak]]i jagatakse rikkaks, kus [[raud|raua]] sisaldus üle 55%, keskmiseks ([[raud|raua]] sisaldus 40–55%) ja [[vask|vaeseks]] ([[raud|raua]] sisaldus 20–40 %). Viimastel aastatel kasvab sekundaarse [[tooraine]] ([[vanametall]]i) kasutamine kiiresti. Peamised [[rauamaak|rauamaagi]] [[tootja]]d ja [[eksport|eksportijad]] on [[Austraalia]], [[Brasiilia]], [[Hiina]], [[India]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] ja [[Venemaa]]. Peamised [[terasetootj]]ad on Põhja-[[Euroopa]] [[riik|riigid]] (60%).<ref name="Nr2"> http://www.mgm.ee/geo/MAGA/ppt/Metallurgia.ppt</ref>

 

===Värviline metallurgia===

[[Pilt:Simplified world mining map 1.png|pisi|Metallimaakide leiukohad]]

Peamised [[tooraine]]d on [[vasemaak]] ja [[alumiinium]]i tooraine [[boksiit]]. Vanad [[värv]]ilised [[metall]]id on [[vask]], [[plii]], [[tsink]] ja [[tina]]. [[Vasemaak]]i on palju [[Tšiili]]s, [[USA]]-s, [[Aafrika]] keskosas ([[Sambia]] ja [[Kongo DV]] territooriumil). Alumiinium on toodangu mahult teisel kohal, [[loodus]]es on Al [[metall]]idest esikohal (8,8 % maakoore massist). Suurimad [[boksiit|boksiidivarud]] on [[Guinea]]l, [[Austraalia]]l, [[Brasiilia]]l, [[Jamaica]]l. Suurimad [[import|importijad]] on [[USA]], [[Lääne-Euroopa]] ja [[Jaapan]]. [[Alumiinium]]i [[sulatamine]] on väga [[energia]]mahukas – 1 [[tonn]]i tootmine vajab 14 000 kWh [[energia]]t. [[Vanametall]]ist [[tootmine|toodetakse]] 1/3 [[maailm]]a [[alumiinium]]ist. Vase ja alumiiniumi kõrval töödeldakse [[värv]]ilises metallurgias veel üle 70 metalli, suurema mahuga on [[plii]] ja [[tsink]], nende metallide rohke kasutamisega on seotud [[autotööstus]]. [[Värviline metallurgia|Värviliste metall]]ide [[maak|maagid]] sisaldavad tavaliselt mitut metalli (niinimetatud [[polümetallid]] e. liitmaagid), mistõttu ühes [[maardla]]s [[kaevandamine|kaevandatakse]] sageli mitut metalli.<ref name="Nr2" />