Reformatsioon Liivimaal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Reformatsioon Liivimaal''' oli kogu põhjapoolset [[Euroopa]]t haaranud [[reformatsioon]]i üks osa, mis sai alguse [[1520. aastad|1520. aastatel]]. Selle ajaline piiritlemine on äärmiselt keeruline, sest uus usk ei saavutanud domineerivat positsiooni mitte kohe, vaid alles aastakümnete jooksul ning [[16. sajand]]i teisel poolel ja [[17. sajand]]il toimus Liivimaa [[Poola]]le kuuluvatel aladel ka [[vastureformatsioon]]. Selle kõige olulisemad sündmused leidsid aset siiski umbkaudu ajavahemikus [[1522]]–[[1525]], mil [[katoliiklus]]est selgelt erinev uus konfessioon Liivimaa linnades küllaltki tugevad positsioonid sai. Liivimaa all on selles artiklis mõeldud üldiselt [[Vana-Liivimaa]]d, mitte hilisemat [[Liivimaa kubermang]]u.
[[Pilt:Martin Luther by Lucas Cranach der Ältere.jpeg|thumbpisi|[[Martin Luther]] (1483–1546). [[Lucas Cranach vanem]]a maal ([[1529]])]]
[[Pilt:PhilippMelanchthon.jpg|thumbpisi|[[Philipp Melanchthon]]]]
==Eellugu==
Liivimaal, nagu mujalgi kristlikus Euroopas, oli pidevalt olemas ametlikku katoliiklust kritiseeriv mõtteviis. Usku peeti liialt [[paavst]]i isikul tuginevaks juba [[14. sajand]]il, kui Avignoni kirikulõhe tõttu oli ametis korraga kaks paavsti. [[Kirikukogude liikumine]] [[15. sajand]]i esimesel poolel, mis suutis kirikuühtsuse taastada, püüdis muuta end paavstist kõrgemaks, kuid [[1440. aastad|1440. aastateks]] see vaibus ning paavst püüdis alates sellest ajast oma võimu igati kindlustada, algas [[renessansspaavstlus]]e ajajärk.
11. rida:
==Reformatsiooni algus==
Reformatsioon Liivimaal algas eelkõige linnades, kus olid suured saksa keelt kõnelevate [[linnakodanik]]e: kaupmeeste ja käsitööliste kogukonnad, kes olid vastuvõtlikud Martin Lutheri kirjutistele. Kõige esimesi märke reformatsioonist võib täheldada [[Roomakatoliku kirik]]u [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] [[Riia peapiiskop|peapiiskop]]i [[resident]]sis [[Riia]]s. Juba [[1521]]. aastal pöördus Liivimaa tudengite ja dr [[Philipp Melanchthon]]i pealekäimisel [[Mecklenburg-Vorpommern]]ist, [[Treptow]]ist sinna tagasi esimene protestantlik jutlustaja [[Andreas Knopken]] (ka Knöpken)<ref>{{cite book |title=View of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century. |last=Tooke |first=William |authorlink=William Tooke|coauthors= |year=1799 |publisher=T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett|location= |isbn= |pages= lk. 520 |url=http://books.google.com/books?id=wBIbAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA520,M1}}</ref>, kes saavutas peagi rae toetuse ning ta nimetati [[Riia Peetri kirik]]u ülem[[diakon]]iks ning raad kuulutas ka [[Riia toomkapiitel|Riia]] [[toomkapiitel|toomkapiitli]] oma [[Patronaadiõigus]]e alla kuuluvaks. [[1522]]. aastal lisandus [[Hamburg]]ist [[Silvester Tegetmeyer]], kes veelgi innukamalt uut usku kuulutama asus. Sama aasta sügisel lubas raad ka ametlikult uue usu kuulutamise, eriti innukalt tegutses uue usu edendamisel [[linnasekretär]] [[Johann Lohmüller]]. Silvester Tegetmeyer nimetati samuti ametisse jutlustajana [[Riia Jakobi kirik]]usse.
 
==Pildirüüsted==
Aastatel 1524–1525 toimusid Liivimaa suuremates linnades (Riia, Tallinn, Tartu) [[pildirüüste]]aktsioonid, milles märatsevate rahvahulkade rünnakud olid suunatud kõige vastu, mis seostus roomakatoliku kirikuga: pühapildid, kujud, [[krutsifiks]]id, [[missarüü]]d, küünlad, kellukesed, orelid, [[altar]]id ja missa tseremooniad.
19. rida ⟶ 20. rida:
 
Tartus, toimusid pildirüüsted 1525. aasta 7. jaanuaril, pärast [[Melchior Hofmann]]i jutlust, kui rahvahulk liikus [[Tartu vana Maarja kirik|Tartu Maarja kirik]]usse, kus viskasid välja kirikus teenistust pidava preestri ja lauljad ning purustasid roomakatoliku [[idolaatria]]ga seotud esemed. Tartu vana Maarja kiriku järel suundusid linlased ja noored [[Tartu Jaani kirik]]usse, kiskusid maha altarid, purustasid pühapildid ja [[orel]]i. Tartu Jaani kirikust suunduti dominiiklaste [[Püha Maarja Magdaleena klooster|Püha Maarja Magdaleena kloostrisse]]. Lisaks roomakatoliku kirikutele rüüstati ka [[vene õigeusk|vene õigeusu]] [[Nikolai kirik]]. 10. jaanuaril rüüstas taas 200 pealine rahvahulk [[Tartu toomkirik]]ut ning mässu tulemusena hukkus kaks sakslast ja kaks eestlast ning 20 inimest sai vigastada.
 
==Usupuhastuse kindlustumine==
[[1524]]. aastaks oli Riia linn ametlikult protestantliku (ehk uue) usutunnistuse omaks võtnud. 6. mail andis Riia raad käsu kõik [[Riia toomkirik]]us olevad liturgilised vahendid [[konfiskeerimine|konfiskeerida]], kuid lubati regulaarseid [[jumalateenistus]]i roomakatoliku [[riitus]]e järgi jätkata kuni novembrini, siis katoliku jumalateenistused Riia toomkirikus lõpetati ja uksed suleti. Samal ajal võitis reformatsioon kiiresti pinda ka teistes suuremates Liivimaa linnades: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Liivimaal teostus reformatsiooni alguses linnareformatsioon (linna [[raad]]), mis tõi kaasa linnade iseseisvumise ja kiriku võimu alt vabanemise. Reformatsioon sekulariseeris kiriku varad, nii et valitsejad ja linna raad said neid vabalt kasutada.
40. rida ⟶ 42. rida:
*[[Pärtel Piirimäe]]. ''Maaisandad, seisused ja maapäev : Vana-Liivimaa riiklusest Wolter von Plettenbergi perioodil (1494-1535)''. Magistritöö. [[Tartu]], [[1998]].
*[[Reinhard Wittram]]. Die Reformation in Livland. In: ''Baltische Kirchengeschichte : Beiträge zur Geschichte der Missionierung und der Reformation, der evangelisch-lutherischen Landeskirchen und des Volkskirchentums in den baltischen Landen''. [[Göttingen]], [[1956]].
 
{{pooleli}}
 
[[Kategooria:Reformatsioon]]