Redaktsioon: 15. märts 2014, kell 15:16 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. märts 2014, kell 16:50 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Väikeaju paikneb tagumises koljuaugus (''fossa cranii posterior'') [[ajutüvi\|ajutüve]] (''truncus encephali'') taga, ja on ühendatud [[valgeaine]]st [[väikeajuvarred\|väikeajuvartega]]. Sügav vagu jaotab väikeaju kaheks [[väikeaju -poolkera]]ks (''~~hemisphaerium~~hemisph(a)erium cerebelli''), nende vahel paikneb paaritu [[väikeaju-uss]] (''vermis cerebelli''). Koos [[ajusild\|sillaga]] moodustab ta [[tagaaju]]. 14. rida: ==Imetajatel== Koduloomadel on väikeaju tagaaju osa ja paikneb [[rombauk\|rombaugu]] kohal. Loomadel on väikeaju ülesanneteks [[skeletilihas]]te [[motoorika]] koordineerimine ja osalemine (ka väikeaju-ussi kaudu) [[tasakaal]]u tagamisel.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]],"Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 354, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> Väikeaju välispind on sügavate kitsaste [[väikeajulõhed]]ega (''fissurae cerebelli'') ajukäärudeks, mida nimetatakse [[väikeajulehed\|väikeajulehtedeks]] (''folia cerebelli''), liigendunud. Väikeaju on teiste ajuosadega seotud valgeainest väikeajuvarte kaudu. Kaudaalne väikeajuvars (''pedunculus cerebellaris caudalis'') on ühenduses [[piklikaju]]ga. Keskne väikeajuvars (''pedunculus cerebellaris medius'') on aga ühendatud sillaga ja rostraalne väikeajuvars (''peduculus cerebellaris rostralis'') [[keskaju]]ga. ===Inimestel=== 26. rida ⟶ 34. rida: *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.1.07.001%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s] A14.1.07.0: Cerebellum. Väikeaju [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Neuroanatoomia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]]

Väikeaju: erinevus redaktsioonide vahel