Metallurgia: erinevus redaktsioonide vahel

Peamised [[tooraine]]d on [[vasemaak]] ja [[alumiinium]]i tooraine [[boksiit]]. Vanad [[värv]]ilised [[metall]]id on [[vask]], [[plii]], [[tsink]] ja [[tina]]. [[Vasemaak]]i on palju [[Tšiili]]s, [[USA]]-s, [[Aafrika]] keskosas ([[Sambia]] ja [[Kongo DV]] territooriumil). Alumiinium on toodangu mahult teisel kohal, [[loodus]]es on Al [[metall]]idest esikohal (8,8 % maakoore massist). Suurimad [[boksiit|boksiidivarud]] on [[Guinea]]l, [[Austraalia]]l, [[Brasiilia]]l, [[Jamaica]]l. Suurimad [[import|importijad]] on [[USA]], [[Lääne-Euroopa]] ja [[Jaapan]]. [[Alumiinium]]i [[sulatamine]] on väga [[energia]]mahukas – 1 [[tonn]]i tootmine vajab 14 000 kWh [[energia]]t. [[Vanametall]]ist [[tootmine|toodetakse]] 1/3 [[maailm]]a [[alumiinium]]ist. Vase ja alumiiniumi kõrval töödeldakse [[värv]]ilises metallurgias veel üle 70 metalli, suurema [[maht|mahuga]] on [[plii]] ja [[tsink]], nende metallide rohke [[tarbimine|tarbimisega]]kasutamisega on seotud [[autotööstus]]. [[Värviline metallurgia|Värviliste metall]]ide [[maak|maagid]] sisaldavad tavaliselt mitut [[metall]]imetalli (niinimetatud [[polümetallpolümetallid]]id e. liitmaagid), mistõttu ühes [[maardla]]s [[kaevandamine|kaevandatakse]] sageli mitut metalli.<ref name="Nr2" />

Kitsamas mõttes kuulub metallurgia valdkonda kõigist metallisulamitest kas valades, valtsides, pressides, tõmmates vm. viisil mitmesuguste toodete, detailide ja konstruktsioonide valmistamine. Selle tegevusala ja masinaehituse[[masinaehitus]]e üleminekupiirüleminekupiirid on ebaselgeebaselged ja sageli paiknevad metallimahukad tööstusettevõtted geograafiliselt lähestikku, et säästa transpordikulusid.