[[Pilt:Simplified world mining map 1.png|pisi|Metallimaakide leiukohad]]
Peamised [[tooraine]]d on [[vasemaak]] ja [[alumiinium]]i tooraine [[boksiit]]. Vanad [[värv]]ilised [[metall]]id on [[vask]], [[plii]], [[tsink]] ja [[tina]]. [[Vasemaak]]i on palju [[Tšiili]]s, [[USA]]-s, [[Aafrika]] keskosas ([[Sambia]] ja [[Kongo DV]] [[territoorium]]ilterritooriumil). [[Alumiinium]] on [[toodang]]utoodangu [[maht|mahult]] teisel kohal, [[loodus]]es on Al [[metall]]idest esikohal (8,8 % maakoore massist). Suurimad [[boksiit|boksiidivarud]] on [[Guinea]]l, [[Austraalia]]l, [[Brasiilia]]l, [[Jamaica]]l. Suurimad [[import|importijad]] on [[USA]], [[Lääne-Euroopa]] ja [[Jaapan]]. [[Alumiinium]]i [[sulatamine]] on väga [[energia]]mahukas – 1 [[tonn]]i [[tootmine]] vajab 14 000 kWh [[energia]]t. [[Vanametall]]ist [[tootmine|toodetakse]] 1/3 [[maailm]]a [[alumiinium]]ist. [[Vask|Vase]] ja [[alumiinium]]ialumiiniumi kõrval töödeldakse [[värv]]ilises [[metallurgia]]s veel üle 70 [[metall]]imetalli, suurema [[maht|mahuga]] on [[plii]] ja [[tsink]], nende [[metall]]ide [[tarbimine|tarbimisega]] seotud [[autotööstus]]. [[Värviline metallurgia|Värviliste metall]]ide [[maak|maagid]] sisaldavad tavaliselt mitumitut [[metall]]i (niinimetatud [[polümetall]]id e. liitmaagid), mistõttu ühes [[maardla]]s [[kaevandamine|kaevandatakse]] sageli mitut [[metall]]imetalli.<ref name="Nr2" />
Kitsamas mõttes kuulub metallurgia valdkonda kõigist metallisulamitest kas valades, valtsides, pressides, tõmmates vm. viisil mitmesuguste toodete, detailide ja konstruktsioonide valmistamine. Selle tegevusala ja masinaehituse üleminekupiir on ebaselge ja sageli paiknevad metallimahukad tööstusettevõtted geograafiliselt lähestikku, et säästa transpordikulusid.
