Redaktsioon: 12. veebruar 2014, kell 12:11 redigeeri Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. märts 2014, kell 20:37 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{~~pooleli~~allikad}} {{ToimetaAeg\|kuu=märts\|aasta=2014}} {{linn 9. rida ⟶ 10. rida: \| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Tallinn paaskyla asum.png\|200px\|j]] }} '''Pääsküla''' on [[asum]] [[Nõmme linnaosa]]s. ~~Praegu administratiivselt Tallinna linna [[Nõmme linnaosa]] koosseisu kuuluv Pääsküla~~See on arvatavasti elanike arvult suurim asum Nõmmel~~. Põhjuseks on see~~, etkuna ~~siin~~seal paikneb palju suuri ~~korter-elamuid~~korterelamuid. == Territoorium == Vanem osa Pääskülast, mis on tuntud kui [[Vana-Pääsküla]], ~~ongi tõepoolest see osa asumist, mis~~ on varem olnud [[Pääsküla küla]]. See osa Pääskülast asub [[Pääsküla jõgi\|Pääsküla jõe]] vahetus läheduses.▼ ▲Vanem osa Pääskülast, mis on tuntud kui Vana-Pääsküla, ongi tõepoolest see osa asumist, mis on varem olnud küla. See osa Pääskülast asub Pääsküla jõe vahetus läheduses. Uuem osa asumist ulatub peamiselt kirde suunas kuni ~~Nõmmeni~~[[Nõmme]]ni. Kagusuunalist laienemist takistab [[Pääsküla raba]]. Hiljem tekkinud kirde- ja idasuunalised vahepealsed asumid kannavad omaette nimetusi – [[Kivimäe (Tallinn)\|Kivimäe]] ja [[Hiiu]]. ~~Siin~~Nendes asuvad paikkonna esimesed koolid – [[Kivimäe põhikool\|Kivimäe]] ja [[Hiiu ~~põhikoolid~~põhikool]] ja [[Hiiu Gümnaasium]]. [[Pääsküla gümnaasium]] ja Muusikakool on ajalooliselt tunduvalt hilisemad. ~~Ajalooliselt arenes siiski~~ Esimese maailmasõja eel ~~kõigepelt hoopiski~~arenes omaette asum '''Peetri suvituslinn''', mille ehitajateks olid suures osas [[Peeter Suure merekindlus]]e ehitusega seotud spetsialistid. Praegu on see vaadeldav kui Pääsküla laienemine kirde suunas. Just sinna lähedusse rajati [[Tallinn]]a ja [[Paldiski]] vahelise raudtee kümnendale verstale Esimese maailmasõja ajal ka Peetri-nimeline ~~raudteerongide peatus~~rongipeatus (tolleaegses kõnepruugis tõenäoliselt Petrovka), millest hiljem kujunes välja [[Pääsküla raudteepeatus\|Pääsküla raudteejaam]] koos depooga. Lisaks on jõe kallastele tekkinud ka ~~'''~~[[Laagri~~'''ks kutsutav~~]] asula, mis sisuliselt on Vana-Pääsküla loode- ja põhjasuunalise laienemise tulemus. Laagri asulat eraldab Vana-Pääskülast raudtee, millel on [[Laagri ~~nime kandev rongipeatus~~raudteepeatus]], kuigi sisuliselt on sama hästi tegemist Vana-Pääskülaga. Oma nime on Laagri asum saanud seal I Maailmasõja ajal asunud sõjaväelaagri järgi. Oma olemuselt on Laagri asula olnud siiski põllumajandusega seotud, ja ka administratiivselt kuulub ta senini Harju maakonna Saue valla koosseisu. Oma nime on Laagri asum saanud seal I Maailmasõja ajal asunud sõjaväelaagri järgi. Oma olemuselt on Laagri asula olnud siiski põllumajandusega seotud, ja ka administratiivselt kuulub ta senini Harju maakonna Saue valla koosseisu. Pääsküla [[Hirve tänav\|Hirve]]-[[Põdra tänav\|Põdra]], [[Põllu tänav (Tallinn)\|Põllu]]-[[Rännaku tänav\|Rännaku]], [[Tungla tänav\|Tungla]], [[Ilmarise tänav\|Ilmarise]] ja [[Paul Kerese tänav (Tallinn)\|Kerese tänav]]a kvartalis ehitati pärast [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]] Soome poolt NSV Liidu sõjakahjude katteks ja kompensatsiooniks monteeritavate valdavalt ühekorruseliste puitkilpmajade kvartalid<ref>[[Oliver Orro]], [http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/nomme/elu/unustatud-majad-uhesuguste-majade-pikad-read.d?id=60900197 Unustatud majad: ühesuguste majade pikad read], Nõmme Sõnumid, 2. november 2011</ref>. == Ajalugu == Ajaloolistest allikatest mainitakse esmakordselt Pääsküla [[Taani hindamisraamat]]us juba [[1241]]. aastal. See viitab küla väga pikale ajaloole, mis on arvatavasti tublisti üle tuhande aasta. Arheoloogilisi uuringuid on Pääskülas vististi tehtud, kuid nende tulemused ei ole laiemalt teada. 24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-~~hekatariline~~hektarine maa-ala [[Boris Voogas]]e 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest [[Alfred Palm]]ile<ref>Pääsküla aedlinn müüdi 2050 krooni eest. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.</ref>. Ajaloolistest ehitistest on säilinud vaid mitte väga vana üle jõe viiv võlviga [[kivisild]]. 38. rida ⟶ 37. rida: == Pääsküla nimi == Ühe versiooni järgi on nimi tulnud sellest, et tegemist on jõest ülepääsemise kohaga. Algselt oli arvatavasti tegemist vaid koolmekohaga, kus teekonnalised Tallinnasse minnes või sealt tulles jõge ületasid jõest "läbi" minnes, ja nii edasi pääsesid – siit (Üle- või Läbi) Pääs(u)küla). 48. rida ⟶ 46. rida: ==Vaata ka== {{portaal\|Nõmme\|Nomme vapp.gif}}▼ [[Pääsküla raamatukogu]] 55. rida ⟶ 54. rida: == Välislingid == [http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41118 Pääsküla.] Nõmme veebileht. {{Tallinna asumid}} ▲{{portaal\|Nõmme\|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] [[Kategooria:Tallinna asumid]]

Pääsküla: erinevus redaktsioonide vahel