Superheterodüünvastuvõtja: erinevus redaktsioonide vahel

Antenniga vastuvõetud signaali <math>s(t)</math> võimendatakse kõigepealt kõrgsagedusvõimendiga (KSV). Tavaliselt kuulub kõrgsagedusvõimendi koosseisu ka eelselektsioonifilter, mille peamiseks ülesandeks on peegelkanalite kõrvaldamine. Seejärel liigub signaal edasi segustisse[[segusti]]sse, kus on lisaks sisendiks kohaliku [[ostsillaator]]i poolt genereeritav fikseeritud sagedusega harmooniline signaal <math>f_{G}</math>. Ideaalse sagedusmuunduri väljundis saadakse kaks sageduskomponenti <math>f_{s} + f_{G}</math> ja <math>f_{s} - f_{G}</math>. Kuna eesmärk on viia signaal vahesagedusele, siis segustile järgneb vahesagedusfilter, mille eesmärgiks on eraldada vahesagedus <math>f_{VS} = f_{s} - f_{G}</math>. Järgnevas vahesagedusvõimendis (VSV) toimub vastuvõetud signaali põhiline võimendamine. Seejärel eraldatakse detektoris (D) vahesagedusel olevast signaalist informatiivne madalsageduslik komponent <math>m(t)</math>.

[[Segusti]] sisenditeks on vastuvõetud signaal sagedusega fs ja kohaliku generaatori väljundsignaal sagedusega <math>f_{G}</math>. Segusti, kui mittelineaarse ahela väljundis on signaalide kombinatsioon, mille spektris on lisaks signaalidele sagedustega <math>f_{s}</math> ja <math>f_{G}</math> ka nende kombinatsioonid <math>f_{G} - f_{s}</math> või <math>f_{s} - f_{G}</math> (vahesagedus) ning ka võnkumised sagedusega <math>f_{s} + f_{G}</math> <ref name="Raadiolülitused">Raadiolülitused, L. Abo, Tallinn 1990</ref>.