|
== Ajalugu ==
=== Muistne Ida ===
Mosaiigi ajalugu lähtub 4. aastatuhande teisest poolest -– ajast, millega on dateeritud losside ning templite ehitised [[Mesopotaamia]] sumerite linnades.
Mosaiik oli koostatud põletatud koonusekujulistest savipulkadest suurusega 8-108–10 cm ning läbimõõduga 1,8 cm, mida pandi savimördi sisse. Kujund kujunes välja nende koonuste otstest, mida värviti, tavaliselt punase, musta ja valge värviga. Olid kasutatud geomeetrilised motiivid: romb, kolmnurk.
Inkrustatsiooni tehnika, mis kandis antiikajal mosaiigitehnika nimetust ''[[opus sectile]]'', varasema näitena võib pidada tehise, mida tingimisi nimetatakse "Sõja ja rahu standardiks" (vene keeles ''Штандарт войны и мира'' või ''штандарт из Ура'') (2600–2400 aastad e.m.a.).
Esimesed antiikmosaiigid töötlemata veerisest on leitud [[Korintos]]est ning dateeritud 5. sajandi lõppu e.m.a. Need on kontuurkujutised inimestest, loomadest ja mütoloogia olenditest, mis on dekoreeritud geomeetrilise ning taimeornamendiga ning tavaliselt tehtud valgena mustale pinnale, stiililiselt lähedased punase-mustrilisele vaasimaalile. 4. sajandist e.m.a. on sarnased näidised samuti leitud Olynthuses, Sikyonas ja Eretrias. Oluline samm realistlikkuse poole oli tehtud Pella mosaiikidel (4. sajandi lõpus e.m.a.).
Antiikmosaiigi õitseaeg langeb hellenismi[[hellenism]]i ajastule, mil tekkis kivide lahtikaevamise (uuristamise) tehnika ning sai kättesaadavaks värviline klaas, mis tagas kujutiste maalilise realistlikkuse saavutamist ning praktiliselt piiramatu värvigamma kasutamist. Muistsemaks ausammaks, kus oli kasutatud lahtikaevamise ning tesseleerimise tehnika, peetakse Sitsiilia linna Morgantina mosaiike (3. sajand e.m.a.).
Vana-Roomas laoti mosaiigiga villade, losside ning termide põrandaid ning seinu. Rooma mosaiik oli tehtud väga kompaktse klaasi (smaldi) väikestest kuubikutest, kuid üsna sagedane oli ka väikeste kivikeste ning veerise kasutamine.
=== Rokokoo ===
Materjalina mosaiigihakati jaoksmosaiikide hakatijaoks laialt kasutama meremolluskite karpe. Selliste mosaiikidega kaunistati interjööre. Euroopas said sel perioodil sai väga moodsakspopulaarseks mosaiikmosaiigid helmetest. HelmestHelmeid kanti vaha abil paberi ja kartongi peale, kasutades selleks ristpistetikandi skeeme. Selliseid töid on aga säilinud üsna vähe. Saksamaal töötas selle materjaliga töötas aastatel 1750 kuni 1770 van Zelovi manufaktuur, ning hiljem tehnoloogiakadus saladustäpne oliteadmine tehnoloogia kaotatudolemusest. Dekoreeriti nii lamedaid mööblidetaile, (näiteks lauaplaate,) kui ka ruumilisi esemed: (pudeleid, lindude kujusid). Enamik selle manufaktuuri töödest asub Saksamaa muuseumides. On olemas selle manufaktuuri tööstuse üks väike laud Arhangelskoje muuseum-kaitseala.
=== Islam ===
Mosaiik oli väga laialt kasutuses Idamaade valitsejate losside kujundamisel.
Mosaiik oli väga laialt kasutatud Idamaade valitsejate losside kujunduses. Šekini khaanide loss (vene keeles ''дворец шекинских ханов'') on suurim Aserbaidžaani keskaegse arhitektuuri töödest. Kui poleks olemas teisi Aserbaidžaani vanu ehitisi, siis piisaks ainult selle Šekini khaanide lossi kogu maailmale näitamisest.
Šekini khaanide loss (vene keeles ''дворец шекинских ханов'') on suurim [[Aserbaidžaan]]i keskaegse arhitektuuri näide. Šekini khaanide loss, mida peetakse Aserbaidžaani 18. sajandi arhitektuuri üheks väärtuslikest ausammastest, oli ehitatud 1762. aastal. Loss, mis omal ajal oli osa lossiehitiste kompleksist ning oli ka Šekini khaanide residents, kujutab endast kahekorruselist hoonet. Lossi fassaad kujutab endast tõstetavaid restraame šebeke (kirjude väikeste klaasidega) kogumiga. Mitmevärviline šebeke pilt täiendab maalinguid, mis katavad lossi seinu.
maalinguid, mis katavad lossi seinu.
18. sajandi teisel poolel arenes Šekini khaaniriigis sai kõrget arengutkõrgelt maalikunst, mis on otseselt seotud arhitektuuri ja ehitamisega. Kõik suured arhitektuurilised ehitised Šeki linnas oliolid rikkalt kaunistatud seinamaalinguga, mis tol ajal oli kõige populaarsem maalitehnika liik. Selle tunnistuseks on Šekini khaanide lossi maali näidised, mis säilisid meie aegadeni ning ei minetatud oma maalilist väljendusrikkust. Seinamaalingud olid pühendatud erinevatele teemadele: jahi metsloomade peale ning lahingute stseenid, taime- ja geomeetrilised ornamendid, pildid, mis olid tehtud "Hamse" (vene keeles ''«Хамсе»'' või ''Пятерица''), geniaalse Aserbaidžaani luuletaja Nizami Gändževi (vene keeles ''Низами Гянджеви''), motiividel, stseenid lossielust, olmejoonised talupoegade elust jne. Rohkem kasutati selliseid värvi, nagu sinine, punane, kuldne, kollane. Šekini khaanide lossi saali plafoonil on šifreeritud andeka maalija Abbasi Kuli nimi. Tasub mainida, et lossi seinad olid mitu korda restaureeritud, selle pärast siin võib leida maalinguid, mis olid tehtud erineval ajal elavate meistritega.
==Vaata ka==
|
