Erinevus lehekülje "Mosaiik" redaktsioonide vahel

Lisatud 2368 baiti ,  7 aasta eest
Veel üks artikkel: üks peatükk lisatud
P (Robot: muudetud 54 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
(Veel üks artikkel: üks peatükk lisatud)
'''Mosaiik''' on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest.
Vanimad näited pärinevad u 3000 eKr. Silmapaistvaim tase saavutati [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma|Roomas]]. [[Bütsants]]is eelistati kuldse taustaga mosaiike.
 
== Ajalugu ==
 
=== Muistne Ida ===
Mosaiigi ajalugu lähtub 4. aastatuhande teisest poolest - ajast, millega on dateeritud losside ning templite ehitised [[Mesopotaamia]] sumerite linnades.
 
Mosaiik oli koostatud põletatud koonusekujulistest savipulkadest suurusega 8-10 cm ning läbimõõduga 1,8 cm, mida pandi savimördi sisse. Kujund kujunes välja nende koonuste otstest, mida värviti, tavaliselt punase, musta ja valge värviga. Olid kasutatud geomeetrilised motiivid: romb, kolmnurk.
 
Inkrustatsiooni tehnika (mis sai antiikajal mosaiigitehnika nimetust [[opus sectile]]) varasema näitena võib pidada tehise, mida tingimisi nimetatakse "Sõja ja rahu standardiks" (vene keeles ''Штандарт войны и мира'' või ''штандарт из Ура'') (2600-2400 aastad e.m.a.).
 
8. sajandisse e.m.a. peetakse kirjutatuks mosaiigi tehnika kasutuse varasemaid näiteid, mis olid tehtud töötlemata veerisest, mida roomalased põlglikult nimetasid [[opus barbaricum]]. Väljakaevamiste käigus olid avastatud ornamenteeritud veerispõrandad Väike-Aasias Idas ning lossis Assüürias, aga kõige rikkam ausammas on Gordioni tellismosaiigid Väike-Aasias.
 
=== Antiiksus ===
Esimesed antiikmosaiigid töötlemata veerisest olid leitud Korintotes ning dateeritud 5. sajandi lõpuna e.m.a. Need on kontuurkujutised inimestest, loomadest, mütoloogia olenditest, mis on dekoreeritud geomeetrilise ning taimeornamendiga ning tavaliselt tehtud valgena musta peal, stiililiselt lähedased punase-mustrilisele vaasimaalile. 4. sajandi e.m.a. sarnased näidised on samuti leitud Olynthuses, Sikyonas, Eretrias. Oluline samm realistlikkuse poole oli tehtud Pella mosaiikidel (4. sajandi lõpus e.m.a.).
 
Antiikmosaiigi õitseaeg langeb hellenismi ajastule, mil tekib kivide lahtikaevamise (uuristamise) tehnika ning saab kättesaadavaks värviline klaas, mis tagas kujutiste maalilise realistlikkuse saavutamist ning praktiliselt piiramatu värvigamma kasutamist. Muistsemaks ausammaks, kus oli kasutatud lahtikaevamise ning tesseleerimise tehnika, peetakse Sitsiilia linna Morgantina mosaiike (3. sajand e.m.a.).
 
Vana Roomas mosaiigiga laoti villade, losside ning termide põrandaid ning seinu. Rooma mosaiik oli tehtud väga kompaktse klaasi (smaldi) väikestest kuubikutest, kuid üsna sagedane oli ka väikeste kivikeste ning veerise kasutamine.
 
 
==Vaata ka==
101

muudatust