Tartu keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Tartu keel''' (''tartu kiil'' või ''tarto kiil'') on [[lõunaeesti keeled|lõunaeesti keelte]] hulka kuuluv [[Eesti]] põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]]. Traditsioonilise käsitluse järgi on tegemist [[lõunaeesti keel]]e või [[eesti keel]]e [[lõunaeesti murderühm]]a '''Tartu murdega'''.
Tartu keelel on [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel 4109kõnelejat põhiliselt [[Lõuna-Tartumaa]]l ([[Sangaste kihelkond|Sangaste]], [[Otepää kihelkond|Otepää]], [[Kambja kihelkond|Kambja]], [[Võnnu kihelkond|Võnnu]], [[Rõngu kihelkond|Rõngu]], [[Rannu kihelkond|Rannu]], [[Puhja kihelkond|Puhja]], [[Nõo kihelkond|Nõo]] ja [[Tartu-Maarja kihelkond]]). See põline tartu keele ala on tänapäeval jaotunud [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]] ja [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] vahel.
Peamiselt tuntakse tartu keelt siiski ajaloolise tartu ehk lõunaeesti kirjakeele kontekstis. Peamiselt tartu keelel põhinev [[lõunaeesti kirjakeel]] oli 17.–19. sajandi [[Tartumaa|Tartu-]] ja [[Võrumaa]] [[kirikukeel|kiriku-]], [[koolikeel|kooli-]] ja [[kohtukeel]]. Lõunaeesti kirjakeele üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on [[1686]]. aastal ilmunud "''[[Wastne Testament]]''".
| |||