Madagaskar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
233. rida:
Algul esitati nõudmine anda Prantsusmaa kodaniku õigused, mis seni olid ainult malagasside ülemkihil, kõigile malagassidele. Prantsusmaa keeldumise tõttu hakati nõudma juba riiklikku iseseisvust. Märtsist 1947 puhkesid mitmes kohas rahvuslike liikumiste ülestõusud.
 
Mässajad olid sõjaliselt algelisel tasemel ja halvasti organiseeritud. Prantsuse väed surusid ülestõusu maha. Sõda kestis [[29. märts]]ist [[1947]] kuni [[1948]]. aastani. Populaarseima liikumise MDRM juhid vangistati ja osalt hukati. MDRM-i süüdistati ülestõusu organiseerimises, kuigi tõenäoliselt korraldasid selle hoopis salaorganisatsioonid PANAMA ja JINA organisiert worden. MDRM ei võtnud ülestõusu organiseerimist omaks. Sõjaseisukord kehtis [[1950]]. aastani. Kuni [[1955]]. aastani oli igasugune poliitiline tegevus keelatud, alles [[1956]] taastati valimisõigus. MDRM-i organisatsioon hävitati täielikult. Sõda nõudis 60 000 kuni 100 000 ohvrit. Teiste hinnangute kohaselt oli hukkunute arv 8000 kuni 12 000 ning arvu 100 000 peetakse Prantsuse sõjaväe vääraks hinnanguks aastast 1949.
 
===Iseseisvus===