Redaktsioon: 18. detsember 2005, kell 10:59 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust redigeerida ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. oktoober 2006, kell 17:01 redigeeri eemalda 193.40.193.10 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} '''Roman Matsov''' ([[27. aprill]] [[1917]] – [[24. august]] [[2001]]) oli ~~Eesti~~Peterburis sündinud baltisaksa päritoluga eesti [[dirigent]]. Lõpetanud [[Tallinna Konservatoorium]]i aastal [[1940]] klaveri ja viiuli erialal ja täiendanud Berliinis ja Leningradi konservatooriumis dirigeerimisoskusi, võitis ta 1946. aastal N Liidu noorte dirigentide konkursil Leningradis II preemia. Teda on premeeritud ka [[Eesti NSV Rahvakunstnik]]u aunimetusega ([[1967]]). Ta lõpetas 1940. aastal Tallinna konservatooriumi klaveri ja viiuli erialal ning oli 1938 – 1940 Ringhäälingu sümfooniaorkestris viiuldaja. II maailmasõja ajal hakkas ta juhatama Jaroslavlis tagalasse evakueerunud muusikutest moodustatud sümfooniaorkestrit ning 1944. aasta sügisel Tallinnas taastatud Ringhäälingu sümfooniaorkestrit. täiendanud dirigeerimisoskusi Berliinis ja Leningradi konservatooriumis, võitis ta 1946. aastal üleliidulisel dirigentide konkursil II preemia. 1947. aastast elu lõpuni oli ta Tallinna konservatooriumi õppejõud (aastast 1977 professor). Aastail 1950 – 1963 oli Matsov ER sümfooniaorkestri peadirigent. Hoolimata nõukogude repertuaaripoliitikast õnnestus tal publikuni tuua mitmeid Bachi, Händeli, Mozarti, Beethoveni ja Schuberti vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Paljud Stravinski, Schönbergi, Weberni, Orffi ja teiste XX sajandi heliloojate teosed kõlasid N. Liidus esmakordselt just siinse orkestri esituses. Šostakovitši sümfooniate teine või kolmas ettekanne toimus Leningradi ja Moskva järel sageli Tallinnas. Aastail [[1938]]–1940 oli Matsov [[Riigi Ringhääling]]u sümfooniaorkestri viiuldaja. Teise maailmasõja ajal juhatas Matsov [[Jaroslavl]]is [[Venemaa]] tagalasse evakueerunud eesti muusikuist moodustatud sümfooniaorkestrit ning sügisest 1944 asus juhatama sümfooniaorkestrit Tallinna ringhäälingu juures; töö raadioorkestri juures kestis aastani [[1988]]. Aastast [[1947]] kuni elu lõpuni oli Roman Matsov Tallinna Riikliku Konservatooriumi (hiljem [[Eesti Muusikaakadeemia]]) õppejõud (aastast [[1977]] professor) orkestri dirigeerimise ja kammeransambli erialadel. Tema õpilaste hulgas olid teiste seas ka [[Peeter Lilje]] ja [[Tõnu Kaljuste]]. Aastail [[1950]]–[[1963]] oli Matsov [[Eesti Raadio\|Tallinna ringhääling]]u sümfooniaorkestri (ERSO) peadirigent. Matsov on tutvustanud [[eesti muusika]]t nii Eestis, NSV Liidus kui välismaal. Hoolimata sovetliku repertuaaripoliitika Lääne-vastastest suunistest, õnnestus tal tuua publikuni mitmete klassikute, nagu Bachi, Händeli, Mozarti, Beethoveni ja Schuberti, vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Ka paljud Stravinski, Schönbergi, Weberni, Orffi ja teiste XX sajandi heliloojate teosed kõlasid siinpool esmakordselt just tema käe all. Tihe läbikäimine vene helilooja [[Dmitri Šostakovitš]]iga võimaldas sageli tolle teoste teist või kolmandat ettekandmist Tallinnas. Roman Matsovist järele jäänud arhiiv sisaldas rohkesti Dmitri Šostakovitši pärandiga seotud väärtuslikke dokumente. Roman Matsovi Moskvas elav poeg Mark Matsov on ajakirjanik ja stsenarist.

Roman Matsov: erinevus redaktsioonide vahel