Erinevus lehekülje "Läänegoodid" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 76 baiti ,  6 aasta eest
P
resümee puudub
P
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2012}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Tesoro de Guarrazar (M.A.N. Madrid) 01.jpg|thumb|right|150pxpisi|[[Rekkeswinth]]ile (653–672) kuulunud pühendatud kroon, leitud [[Hispaania]]s [[Guarrazari aare|Guarrazari aarde]] hulgast. ([[Hispaania Riiklik Arhaeoloogiamuuseum]]).]]
 
[[Pilt:Tesoro de Guarrazar (M.A.N. Madrid) 01.jpg|thumb|right|150px|[[Rekkeswinth]]ile (653–672) kuulunud pühendatud kroon, leitud [[Hispaania]]s [[Guarrazari aare|Guarrazari aarde]] hulgast. ([[Hispaania Riiklik Arhaeoloogiamuuseum]]).]]
 
'''Läänegoodid''' ({{keel-la|Visigothi'', ''Wisigothi'', ''Vesi'', ''Visi'', ''Wesi'' või ''Wisi}}) olid üks kahest [[Goodid|gootide]] põhiharust, [[idagoodid]] olid teine. Need hõimud olid [[Germaanlased|germaanlaste]] hulgast, kes liikusid läbi hilise [[Rooma riik|Rooma riigi]] [[Hilisantiikaeg|hilisantiikajal]] või Suure rahvasterände ajal. Läänegoodid kerkisid esile gootide hulgast, kes sisenesid Rooma riiki 376. aasta eel ja järel ning alistasid roomlased [[Adrianoopoli lahing (378)|Adrianoopoli lahingus]] aastal 378. Läänegoodid tungisid [[Alarich I]] juhtimisel Itaaliasse ja [[Rooma rüüstamine (410)|rüüstasid aastal 410 Roomat]], asusid lõpuks [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i aladele, kus nad asutasid võimsa [[Läänegootide kuningriik|kuningriigi]].
 
 
== Gootide jagunemine: tervingid ja läänegoodid ==
 
Esimene sissekanne [[Tervingid|tervingitest]] on umbes ühest ja samast ajast; [[greuthungid|greuthungeid]], idagoote ja läänegoote mainitakse kõiki mitte varem kui 388. Esimene ülestähendus tervingite kohta ilmus keiser [[Maximianus]]e (285–305) ülistuses, mis avaldatud 291. aasta paiku (võibolla [[Trier]]is 20. aprillil 292) ja traditsiooniliselt omistatud [[Claudius Mamertinus]]ele, mis ütleb, et "tervingid, teine osa gootidest" (''Tervingi pars alia Gothorum'') ühines [[Taifalid|taifalitega]] ründamaks [[Vandaalid|vandaale]] ja [[Gepiidid|gepiide]]. Mõiste "vandaalid" võib olla tulnud ekslikult "[[viktohaalid]]est", kellest ajaloolane [[Eutropius]] 360. aasta paiku teatab, et [[Daakia]]s elavad praegu (''nunc'') taifalid, viktohaalid ja tervingid.
 
 
== Tervingite ja läänegootide etümoloogia ==
 
Nimetus ''tervingid'' võib tähendada "metsarahvast". Seda toetavad tõendid, et üldiselt kasutati rahva eristamiseks, kes elasid põhja pool [[Must meri|Musta merd]] nii enne kui ka pärast gooti asustust, geograafilisi kirjeldusi, tõendite olemasolu metsateemalistest nimedest tervingite seas ja tõendite puudumine nimepaarile tervingid–greuthungid varasemast ajast kui 3. sajandi lõpust. Et nimetus ''tervingid'' oli ennemustamereaegne, võibolla et skandinaavia päritolu, on tänapäeval toetatud.
 
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Visigoth migrations.jpg|right|thumbpisi|300px|Läänegootide peavoolu ränded]]
 
[[Pilt:Visigoth migrations.jpg|right|thumb|300px|Läänegootide peavoolu ränded]]
 
=== Sõda Roomaga (376–382) ===
 
{{vaata|Gooti sõda (376–382)}}
 
Goodid jäid Daakiasse aastani 376, kui üks nende juhte [[Fritigern]] palus Rooma keisrilt [[Valens]]ilt luba asuda oma rahvaga [[Doonau]] lõunakaldale. Siin lootsid nad leida varjupaika [[hunnid]]e vastu. Valens nõustus sellega, kuna ta nägi neis "suurepärast värbamismaterjali oma armeele". Aga puhkes [[näljahäda]] ja Rooma ei soovinud neid varustada ei lubatud toidu ega maaga; järgnes mäss, mis viis 6 aastat kestnud rüüstamise ja hävitamiseni kogu Balkanil, Rooma keisri surmani ning kogu Rooma armee hävinemiseni.
 
=== Alarich I valitsemine ===
{{vaata|Alarich I}}
 
Uus keiser [[Theodosius I]] tegi mässajatega rahu ja seda rahu ei murtud kuni Theodosiuse surmani aastal 395. Sel aastal asus troonile läänegootide kõige kuulsam kuningas [[Alarich I]], samas Theodosiuse järglaseks said tema saamatud pojad: [[Arcadius]] idas ja [[Honorius]] läänes.
 
 
=== Läänegootide kuningriik ===
 
{{vaata|Läänegootide kuningriik}}
[[Pilt:Europe in 526.jpg|thumbpisi|left|300px|Euroopa aastal 526]]
 
[[Pilt:Visigothic Kingdom.png|thumb|rightpisi|Toulouse'i läänegootide kuningriigi suurim ulatus tume- ja heleoranžiga, u. 500]]
[[Pilt:Europe in 526.jpg|thumb|left|300px|Euroopa aastal 526]]
[[Pilt:Visigothic Kingdom.png|thumb|right|Toulouse'i läänegootide kuningriigi suurim ulatus tume- ja heleoranžiga, u. 500]]
 
Läänegootide kuningriik oli jõud Lääne-Euroopas 5. kuni 7. sajandini, looduna [[Gallia]]s, kui roomlased oma riigi üle kontrolli kaotasid. Vastuseks [[vandaalid]]e, [[alaanid]] ja [[sueebid]]e sissetungile [[Hispania|Rooma Hispaniasse]] aastal 409 värbas läänekeiser [[Honorius]] läänegoodid kontrolli taastamiseks territooriumil. Aastal 418 autasustas Honorius oma läänegootidest [[föderaadid|föderaate]], andes neile maad [[Gallia Aquitania]]s, kuhu asuda. Seda tehti arvatavasti ''hospitalitas''e abil, seadused armeesõdurite majutamiseks. Asustus moodustas tulevase läänegootide kuningriigi tuuma, mis lõpuks laienes üle [[Püreneed]]e ja Pürenee poolsaarele.
 
Aastal 554 kaotati Granada ja [[Hispania Baetica]] lõunapoolne osa [[Bütsants]]i esindajatele ([[Spania]] provintsi moodustamiseks), kes olid kutsutud appi lahendama läänegootide dünastilisi vaidlusi, kuid kes jäid kohale, lootuses - et juhtida keiser [[Justinianus I]] kavandatud kauglääne "tagasivallutust".
 
[[Pilt:Hispania 700 AD.PNG|thumb|rightpisi|Läänegootide Hispania ja selle regionaalne jaotus aastal 700, enne moslemite vallutusi.]]
 
Viimane ariaanist läänegootide kuningas [[Leovigild]] vallutas sueebide kuningriigi aastal 585 ja enamuse põhjapiirkondadest (Kantaabria) aastal 574 ning sai tagasi osa [[Bütsants]]ile kaotatud lõunapiirkondadest, mille kuningas [[Suinthila]] vallutas lõplikult tagasi aastal 624. Kuningriik kestis aastani 711, kui 19. juulil tapeti [[Guadalete lahing]]us kuningas [[Roderich]] (Rodrigo), kes püüdis vastu seista lõunast sissetunginud [[Umaijaadid]]ele. See tähistas [[Pürenee poolsaare vallutamine moslemite poolt|moslemite Hispania-vallutuse]] algust, milles enamus poolsaarest läks aastaks 718 moslemite võimu alla.
 
== Kultuur ==
 
{{vaata|Läänegootide kunst ja arhitektuur}}
{{vaata|Läänegootide kiri}}
[[Pilt:Visigothic buckle MNMA Cl8871.jpg|thumb|rightpisi|Vööpannal. Kullatud ja hõbetatud pronksi ja klaasi kleebis, läänegootide Akvitaania, 6. sajand. Leitud aastal 1868 läänegootide Tressani nekropolis, [[Hérault' departemang]], Languedoc ([[Musée national du Moyen Âge]])]]
 
[[Pilt:Visigothic buckle MNMA Cl8871.jpg|thumb|right|Vööpannal. Kullatud ja hõbetatud pronksi ja klaasi kleebis, läänegootide Akvitaania, 6. sajand. Leitud aastal 1868 läänegootide Tressani nekropolis, [[Hérault' departemang]], Languedoc ([[Musée national du Moyen Âge]])]]
 
=== Õigus ===
 
[[Lex Visigothorum|Läänegootide seadustekogu]] (''forum judicum''), mis oli osa [[Aristokraatia|aristokraatlikust]] suulisest traditsioonist, pandi kirja 7. sajandi algul — ja elab kahes eraldi [[koodeks]]is, mida säilitatakse [[El Escorial]]is. See oli palju detailsem, kui tänapäeva põhiseadused üldiselt on, ja näitab palju läänegootide sotsiaalse struktuuri kohta.
 
 
=== Religioon ===
[[Pilt:Wisi San Pedro de la Nave e chapiteau a.jpg|thumbpisi|left|Kapiteel läänegootide [[San Pedro de la Nave]] kirikust.]]
 
[[Pilt:Wisi San Pedro de la Nave e chapiteau a.jpg|thumb|left|Kapiteel läänegootide [[San Pedro de la Nave]] kirikust.]]
 
Enne [[keskaeg]]a järgisid läänegoodid, samuti teised germaanlased, seda, mida nüüd tuntakse [[germaani paganlus]]ena. Kuigi germaanlased pöördusid aeglaselt erinevatel viisidel [[kristlus]]se, jäid paljud eelkristliku kultuuri ja uskumuste elemendid kindlalt paika pärast pöördumise protsessi, eriti maa- ja kaugemates piirkondades.
 
 
== Läänegootide kuningad ==
 
=== Tervingite kuningad ===
 
Need kuningad ja juhid, väljaarvatud Fritigern, ja võibolla väljaarvatud Alavivus, olid paganad.
 
 
=== Balti dünastia ===
 
Need kuningad olid [[Arianism|ariaanid]] ([[Areios]]e teoloogilise õpetuse järgijad). Nad järgnesid troonil oma isadele või lähisugulastele ja seega peetakse neid dünastiaks.
 
 
=== Mitte-Balti kuningad ===
 
Läänegootide monarhia sai Balti dünastia langemisega täielikult valitava iseloomu, kuid monarhia jäi ariaanideks kuni Rekkared I pöördumiseni aastal 587 (Hermenegild oli ka varem pöördunud). Ainult vähesed pojad järgnesid troonil oma isadele sel perioodil.
 
*[[Ardo]] (714–721), ainult Narbonensises
 
{{pooleli}}
[[Kategooria:Germaanlased]]
[[Kategooria:1. sajand]]
107 496

muudatust