Saksamaa ultimaatum Leedule: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:1939
P parandasin skripti abil kriipsud
1. rida:
[[FilePilt:East Prussia 1939.JPG|thumb|300pxpisi|Ida-Preisimaa pärast ultimaatumi vastuvõtmist. Klaipeda piirkond on märgitud sinisega.]]
'''Saksamaa ultimaatum Leedule''' oli 20. märtsil 1939. aastal [[Natsi-Saksamaa]] välisministri [[Joachim von Ribbentrop]]i poolt [[Leedu]] välisministrile [[Juozas Urbšys]]ele esitatud suuline [[ultimaatum]]. Saksa valitsus nõudis, et Leedu loobuks oma [[Klaipeda piirkond|Klaipeda (Memeli) piirkonnast]], mis oli enne [[esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] kuulunud Saksamaale, vastasel juhul [[Wehrmacht]]i sissetungiga ähvardades. Arvestades aastaid kestnud Leedu ja Saksamaa vaheliste pingete tõusu, kasvavat [[natsism|natsimeelset]] propagandat piirkonnas ja jätkuvat Saksamaa ekspansiooni Euroopas oli selline nõue oodatud. Ultimaatum esitati vaid viis päeva pärast [[Tšehhoslovakkia]] okupeerimist Saksamaa poolt. 1924. aasta [[Klaipeda leping]]u osapooled, kes olid lubanud tagada regioonis ''status quo'' püsimise, Leedule mingisugust reaalset abi ei pakkunud. [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] järgisid suhetes Saksamaaga [[lepituspoliitika]]t, [[Itaalia]] ja [[Jaapan]] toetasid avalikult Saksamaad. Leedu nõustus ultimaatumiga 22. märtsil, vastav leping allkirjastati 23. märtsi öösel. Saksamaa jaoks oli tegemist viimase territoriaalse laienemisega enne [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]], Leedule tõi see kaasa majanduse ja moraali languse, Euroopale tervikuna tähendas see jätkuvat pingete kasvu.
 
==Klaipeda staatus pärast esimest maailmasõda==
[[Klaipeda]], oluline meresadam [[Ida-Preisimaa]]l, eraldati [[Versailles' rahu]]lepinguga Saksamaast ja anti [[Antant]]i valitsemise alla. Piirkonna haldamise võttis üle Prantsusmaa, kuid seda soovis oma koosseisu liita Leedu, viidates sealsele [[leedulased|leedulastest]] vähemusele ja asjaolule, et tegemist oli riigi ainukese ligipääsuga [[Läänemeri|Läänemerele]]. Territooriumi endale saamisele pretendeeris ka [[Poola]]. Kuna Antant viivitas otsuse langetamisega ja näis, et piirkond võib saada [[Danzigi vabalinn]]aga sarnase staatuse, siis haaras Leedu initsiatiivi ja organiseeris 1923. aasta jaanuaris [[Klaipeda ülestõus]]u.<ref>{{cite book |title=Collective Preventive Diplomacy: A Study in International Conflict Management |first=Barry Howard |last=Steiner |year=2004 |pages=74–75 |publisher=SUNY Press |isbn=0-7914-5987-X}}</ref> Toimunut toetasid nii [[Nõukogude Venemaa]] kui Saksamaa.<ref>{{cite book | last=Eidintas | first=Alfonsas |author2=Vytautas Žalys|author3=Alfred Erich Senn | editor=Ed. Edvardas Tuskenis | title=Lithuania in European Politics: The Years of the First Republic, 1918-19401918–1940 | edition=Paperback |date=1999 | publisher=St. Martin's Press | location=New York | isbn=0-312-22458-3 | pages=92–93}}</ref> 140 000 inimesega 2400 km² suurune Klaipeda piirkond liideti eraldi parlamenti omava [[autonoomia|autonoomse]] territooriumina Leeduga<ref>{{cite web |first=Andreas| last=Gonschior |url= http://www.gonschior.de/weimar/Memelgebiet/index.htm |title=Das Memelgebiet Überblick |work=Wahlen in der Weimarer Republik |accessdate=2014-03-08}}</ref>, mille legaalsus kinnitati Antanti poolt 1924. aasta Klaipeda lepinguga.<ref>{{cite book |url=http://www.worldlii.org/int/other/treaties/LNTSer/1924/194.pdf |title=Convention concerning the Territory of Memel |author=League of Nations Treaty Series |volume=29 |year=1924}}</ref>
 
1920. aastatel Leedu ja Saksamaa vahelistes suhetes suuri probleeme ei tekkinud, kuna neid ühendas Poola-vastasus.<ref>{{cite book | last=Eidintas | first=Alfonsas |author2=Vytautas Žalys|author3=Alfred Erich Senn | editor=Ed. Edvardas Tuskenis | title=Lithuania in European Politics: The Years of the First Republic, 1918–1940 | edition=Paperback |date=1999 | publisher=St. Martin's Press | location=New York | isbn=0-312-22458-3 | page=158}}</ref> 1928. aasta jaanuaris, pärast pikki ja raskeid läbirääkimisi, sõlmisid Leedu ja Saksamaa piirilepingu, mis jättis Klaipeda piirkonna Leedule. Pinged hakkasid kasvama 1930. aastatel, mil Saksamaal [[Weimari vabariik]] asendus [[Adolf Hitler]]i juhitud natisionaalsotsialistliku [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigiga]]. Eriti teravaks muutusid suhted 1934. aasta veebruaris, kui Leedu valitsus vahistas kümneid natsimeelseid aktiviste. Vastusena vahistamistele ja järgnenud kohtuprotsessidele kuulutas Saksamaa välja boikoti Leedu põllumajandustoodangule.<ref name=prez>{{cite book | last=Eidintas | first=Alfonsas | title=Lietuvos Respublikos prezidentai | year=1991 | publisher=Šviesa | location=Vilnius | isbn=5-430-01059-6 | pages=125, 128}}</ref> Boikott põhjustas Lõuna-Leedus [[Suvalkija]]s majanduskriisi, mille tagajärjel sealsed talunikud korraldasid vägivaldseid protestiaktsioone.<ref>{{cite book | last=Eidintas | first=Alfonsas |author2=Vytautas Žalys|author3=Alfred Erich Senn | editor=Ed. Edvardas Tuskenis | title=Lithuania in European Politics: The Years of the First Republic, 1918–1940 | edition=Paperback |date=1999 | publisher=St. Martin's Press | location=New York | isbn=0-312-22458-3 | page=123}}</ref> Pärast 1935. aastal [[Saar (Rahvasteliit)|Saaris]] toimunud rahvahääletust, mis otsustas selle regiooni liitmise Saksamaaga, andis Leedu enamikule oma natsimeelsetest vangidest [[amnestia]], kuid kahjustas sellega oma prestiiži nii välismaal kui Klaipedas, võimaldades nõnda Saksamaal seal piirkonnas oma mõju tugevdada.<ref name=eidintas/>
 
==Kasvavad pinged==
1938. aasta kevadel väitis Adolf Hitler mitteavalikult, et Klaipeda omandamine on pärast [[Sudeedimaa]]d tähtsuselt järgmine prioriteet Saksamaa jaoks.<ref>{{cite book | title=The Baltic and the Outbreak of the Second World War | first=John |last= Hiden |author2=Thomas Lane |page=53 |publisher=Cambridge University Press | year=1992| url= http://books.google.com/?id=HzrpExvg2XgC&pg=PA53 | isbn= 0-521-53120-9 | accessdate= 8. märts 2014 <!--DASHBot-->}}</ref> Pärast [[Poola ultimaatum Leedule|Poola ultimaatumit Leedule]] 1938. aasta märtsis teatas Saksamaa, et Poola ja Leedu vahelise sõjalise konflikti korral kavatsetakse tungida Leetu ja hõivata Klaipeda koos suure osaga Lääne-Leedust. Nädal pärast Leedu nõustumist Poola ultimaatumiga<ref name=cd117/> esitas Saksamaa 11 punktist koosneva memorandumi, kus nõuti tegutsemisvabadust Saksamaa-meelsetele aktivistidele ja Leedu mõju vähendamist Klaipeda piirkonnas. Memorandumi punktid olid teadlikult sõnastatud hägusatena, et kergemini võimaldada Leedut nende rikkumises süüdistada.<ref name=eidintas>{{cite book | last=Eidintas | first=Alfonsas |author2=Vytautas Žalys|author3=Alfred Erich Senn | editor=Ed. Edvardas Tuskenis | title=Lithuania in European Politics: The Years of the First Republic, 1918-19401918–1940 | edition=Paperback |date=1999 | publisher=St. Martin's Press | location=New York | isbn=0-312-22458-3 | pages=161–166}}</ref> Leedu otsustas probleemiga tegelemise edasi lükata, lootes rahvusvahelise olukorra paranemisele. Samal ajal püüti [[sakslased|sakslastest]] elanikkonnale kaebusteks mitte põhjust anda.<ref name=eidintas/>
 
Valitud taktika edu ei toonud: natsimeelne propaganda ja protestiaktsioonid Klaipedas levisid pidurdamatult ja isegi leedulaste hulgas ning kohalik valitsus oli võimetu seda takistama.<ref name=eidintas/> Rünnati füüsiliselt Leedu organisatsioone. 1. novembril 1938. aastal otsustas Leedu tühistada seni kehtinud [[kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] ja ajakirjanduse [[tsensuur]]i.<ref name=cd117>{{cite book | last=Skirius | first=Juozas | title=Gimtoji istorija. Nuo 7 iki 12 klasės | url=http://mkp.emokykla.lt/gimtoji/ | accessdate=2014-03-08 | year=2002 | publisher=Elektroninės leidybos namai | location=Vilnius | isbn=9986-9216-9-4 | chapter= Klaipėdos krašto aneksija 1939–1940 m. | chapterurl=http://mkp.emokykla.lt/gimtoji/?id=10117| archiveurl= http://web.archive.org/web/20080303191252/http://mkp.emokykla.lt/gimtoji/| archivedate= 3 March 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref> Detsembris toimunud Klaipeda parlamendi valimistel said Saksamaa-meelsed parteid 87% häältest ja 29 kohast 25.<ref>{{cite journal |journal=New York Times | title=Nazis in Memel Got 87% of the Ballots |date=1938-12-16 |page=19}}</ref> Klaipeda Saksamaa-meelse liikumise juhiks oli 1938. aasta veebruaris vanglast vabastatud [[Ernst Neumann]], 1934. aasta kohtuprotsesside peamine süüalune. 1938. aasta detsembris võttis ta vastu Adolf Hitler, kes kinnitas, et järgmise aasta märtsiks või aprilliks on Klaipeda küsimus lahendatud.<ref name=gerutis/> Neumann ja teised aktivistid nõudsid piirkonnale enesemääramise õigust ja Leedu valitsuse poolt läbirääkimiste alustamist Klaipeda staatuse üle.<ref>{{cite journal | title=Lithuania is Warned by Memel Germans |journal=New York Times |date=1939-03-16 |page=14}}</ref> Eeldati, et 25. märtsil 1939. aastal kokku tulev parlament hääletab Saksamaaga liitumise poolt.<ref>{{cite journal | title=Poland is Worried by Memel Threat |date=1939-03-18 |journal=New York Times |page=5}}</ref> Saksamaa ametlikud kanalid selle teema osas sõna ei võtnud, lootes, et Leedu loobub probleemsest regioonist vabatahtlikult<ref name=cd117/>, ja tahtes mitte segada Poolaga peetavaid niigi tundlikke läbirääkimisi.<ref>{{cite book |title=The Baltic and the Outbreak of the Second World War |first=John |last=Hiden |author2=Thomas Lane |pages=55–56 |url=http://books.google.com/?id=HzrpExvg2XgC&pg=PA55 |year=1992 |publisher=Cambridge University Press | isbn=0-521-53120-9| accessdate= 8. märts 2014 <!--DASHBot-->}}</ref>