Rogier van der Weyden: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P .
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:El_Descendimiento,_by_Rogier_van_der_Weyden,_from_Prado_in_Google_Earth.jpg|thumb|right|Ristilt võtmine]]
[[Pilt:Rogier van der Weyden 009.jpg|thumb|right|[[Kuningate kummardamine]]]]
'''Rog(i)er van der Weyden''', tuntud ka kui '''Roger de la Pasture''' ja '''Brüsseli Rogier''' ([[1400]] [[Tournai]] – [[18. juuni]] [[1464]] [[Brüssel]]) oli flaami kunstnik.
 
7. rida:
Rogier van der Weydeni kuulsaim ja talle tüüpiline töö on [[1438]] maalitud "Kristuse ristilt võtmine" [[Escorial]]is. Ristiltvõtmise valu ja kurbust püüdis ta iga figuuri näol ja liigutustes erinevalt väljendada. Selles on ta edusamm, võrreldes van Eyckiga, kelle figuurid alati säilitavad ühesuguse rahu nii poosides kui ka hingeelu liigutuste väljendustes. Mõlemad Kristuse keha hoidvad mehed on haaratud vaiksest kurbusest, naistes aga väljendub kirglik meeleheide. Kunstnik pidas esmajoones silmas tunnete loomutruud kujutust; kompositsiooni valis ta lihtsa, asetades figuurid [[reljeef (kunst)|reljeef]]ina kahes kihis kullatud fooni ette, niisiis vältides ruumi sügavust. Vastandina itaallastele jäi figuuride [[anatoomia|anatoomiliselt]] õige kujutamine nii temal kui ka teistel madalmaade meistritel tahaplaanile; neile oli tähtis peamiselt riietus, mida kujutati laiades, avarates, nurgelistes voltides, mille all keha harva tunda on. Rogier van der Weideni teine väga kuulus töö on vägev [[tiibaltar]] [[viimne kohtupäev|viimase kohtupäeva]] stseeniga ([[1445]]) [[Hospice de Beaune]]´is [[Dijon]]i lähedal. Oma suurepärase ruumikujutusega võluvad kaks väikest [[altar]]it [[Berliin]]i muuseumis.
 
Aastail [[1449]]–[[1450]] käis Rogier [[Itaalia]]s. Tutvumine itaalia kunstiga jättis ta loomingusse jälgi; eriti märgatavad on [[Fra Angelico]] mõjud. Ta kunst muutus pisut rahulikumaks, mingi pehme selgus pääseb ta piltides valitsema. Seda võib konstateerida [[München]]is olevas pildis "Tarkade[[Kuningate kummardamine]]".
 
Rogier van der Weyden on maalinud ka [[portree|portreid]]. Võrreldes van Eycki portreedega on tema portreed suurejoonelisemad, üksikasju on neis vähem toonitatud; see-eest on nad kainemad ja vähem elulised.