Fran Drescher: erinevus redaktsioonide vahel

Näitlejatar püüdis vabaneda oma kohutavast aktsendist ja vinguvast hääletoonist, kuid siis ei saanud ta üldse mingit tööd. "Olen õige osav murrakuid järele aimama. Ainus, mida ma teha ei oska, on normaalsel viisil kõnelda," tunnistab Fran. "Minu agent, õpetajad ja kõik sõbrad soovitasid aastaid, et mul tuleb igal juhul vabaneda kriiskavast häälest, kui ikka tahan näitlejaks saada," meenutab Drescher. Näitlemisest oli ta aga unistanud juba siis, kui oli vaevalt kõndima õppinud. Seega ei tulnud tal mõttessegi muuta oma tulevikuplaane. Ta käis hoolega kõnetehnikatundides ja püüdis õppida kaunilt rääkima. "Minu kõne muutus väga aeglaseks. Ühes stuudioproovis öeldi mu agendile: "Fran räägib väga kenasti, kuid pisut liiga venitades - meie sari kestab ainult kaheksa tundi, Frani tekstiga tuleks seda aga mitmekordistada!" Siis otsustasin, et mul tuleb luua või leida tegelaskuju, kes räägib sama pööraselt kui mina."

Näitlejataril hakkas viimaks vedama, kui ta pääses Julie Hagerty ja Twiggy kõrvale mängima CBSi komöödiasarjas "Printsessid". Lõpuks ometi sai Fran olla tema ise ja kehastada suure suuga New Yorgi juuditari nagu ta ise. Paraku lõpetati sari juba paari kuu möödudes.

"Siis sain selgeks, et mulle sobiva sarja võin luua ainult mina ise," tunnistab Drescher, kes otsekui taevaliku kingitusena sattus samasse lennukisse CBSi produtsendiga, kellele ta lennu ajal oma uuest ideest pajatas. "Ta oli tänuväärt kuulaja, sest tal tuli valida: kas kuulata mu juttu või kolida üle turistiklassi. Ja ega ma teda enda kõrvalt minema poleks lasknudki," naerab riukalik Fran. Muide, lend kestis 10 tundi. Vaene mees!

 

Umbes aasta hiljem, 1993. aasta sügisel jõudis eetrisse "Nanny", "Mary Poppinsi" või "Heliseva muusika" stiilis lugu harimatust, ent heasüdamlikust Queensi tüdrukust, kes proovireisijana satub rikka leskmehe Maxwell Sheffieldi (Charles Shaughnessy) perre ja hakkab lapsehoidjaks, mis leidis õige ruttu oma vaatajaskonna eri vanusegruppidest ning tal läks paremini kui enamikul USA kõrgeimalt hinnatud showdel. Drescher kandideeris kahel korral isegi Emmy ja Kuldgloobuse auhinnale.

Kohe algusest peale tegi Fran kõigile selgeks asja, et temal on kõiges sarja puutuvasse (ja ka mittepuutuvasse!) sõnaõigus. Näitlejakolleegid räägivadki, et Drescher oli väga nõudlik, terane ja üksikasjalik kõige suhtes, mis ekraanilt paistis. Ta vahetas isegi võileivad, taldrikud või küpsised Sheffieldi söögilaualt, kui need "ei näinud nii välja", nagu staar ette kujutas!

Umbes kaheksa kuud vältava ühe tootmishooaja jooksul filmiti "Nannyt" kolm-neli päeva nädalas. Ülejäänud aja tegeles Drescher muude projektidega. Muuseas lasi välja oma autobiograafia ja mängis koos eks-Bondi Timothy Daltoniga komöödiafilmis "The Beautician and the Beast". "Nanny" külalisrollidesse suutis Drescher meelitada eriti kuulsaid staare: Jane Seymouri, Elizabeth Taylori, Joe Lando, David Bowie, Elton Johni, Robin Williamsi, Catherine Oxenbergi, Brian Setzeri, lisaks veel kõiksugu suuri ja väikseid seebitähekesi. "Alati, kui kohtasin mõnd kuulsust, tirisin ta oma sarja!"

Kui sari sai alguse, arvasid paljud, et see tugineb nii või naamoodi näitlejatari enda eluloole. Osaliselt see on tõesti nii, sest Drescher ristis mitmed sarja tegelased talle kallite sugulaste järgi. Enda ja Fran Fine'i sarnasusest toob näitlejatar välja ainult New Yorgi tööliskvartali, kus nad mõlemad lapsepõlve veetsid.