Neutrontäht: erinevus redaktsioonide vahel

[[Galaktika|Linnutee galaktikas]] on umbes miljon aktiivset neutrontähte ja sellest on järeldatud, et uus neutrontäht peaks tekkima iga 10 aasta tagant. Tänapäeval asub üks tuntumaid neutrontähti Krabi udukogu keskel. Just see täht, oligi tõestuseks, et neutrontähed tekivad supernoovadest, olles jäänuk plahvatusest, mida võis näha tõenäoliselt aastal [[1054]]. Pärast plahvatamist supernoovana jääb kunagisest suurest mitme Päikese massiga tähest järgi 1-2 Päikese massiga neutrontäht, mis pöörleb tormiliselt ning millel on tugev magnetväli. Magnetilisus on põhjustatud sellest, kui täht pärast plahvatust kokku vajus, siis eraldusid [[prooton]]id ja elektronid, mis tekitasid tähe ümber tugeva magnetvälja. Sellepärast koosneb neutrontäht peamiselt neutronitest. Kui tähe mass oleks veel suurem, kui 3 meie Päikese massi, siis tekiks juba must auk. Neutrontähe [[diameeter]] on kuni 20 km, kuid tema tihedus on kolossaalne. Parim võrdlus oleks see, kui suruda kogu inimkond, umbes 7 miljardit, keskmiselt massiga 70 kg inimese kohta, ühte kuupsentimeetrisse, siis saaksime neutrontähe tiheduse.