Võsaülane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 32 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q161056 (translate me)
Mariina (arutelu | kaastöö)
38. rida:
Ülase viljaks on lühikese kõverdunud nokaga 4–5 mm pikkused paljad [[pähklike]]sed. Valmivad mai lõpul, juunis. [[Seemned|Seemneid]] levitavad põhiliselt [[sipelgas|sipelgad]].
 
==KasutamineSaadused==
{{ravi}}
[[Pilt:Värdülane.JPG|pisi|[[Värdülane]] ja võsaülane [[Tarvasjõgi|Tarvasjõe]] ääres.]]
Et [[tulikalised|tulikaliste]] sugukonda kuuluvad taimed on inimestele [[toksiin|mürgised]], siis on seda ka võsaülane. Taimemahla sattumisel nahale võivad tekkida [[vesivill]]id.
 
Võsaülast on mõnel pool kasutatud [[ravimtaim]]ena. [[Reuma]] korral on värskeid katkivajutatud lehti asetatud valu tekitavatele kohtadele. Tänapäeval mõistetakse selline käitumine hukka, sest mürgine mahl võib nahale tekitada raskesti paranevaid haavasid. [[Külmetus]]e korral tehakse kuivatatud võsaülase õitest teed. Mürgisus kuivatades kaob.
 
Võsaülase söömisel võib inimene saada ülasemürgituse. Inimese surma võib põhjustada 30 võsaülase söömine.<ref>Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 70,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010</ref>

Koduloomad ei söö teda sellepärast, et tal on kibe maitse. On levinud omapärane uskumus, et kui kevadel esimene külmalille (võsaülase) õis ära süüa, siis ei ole vaja terve aasta jooksul külma karta.
 
==Viited==