Suntaži piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
23. rida:
[[1469]] läänistas Riia Toomkapiitel lossi maadest hiljem ''Smerle'' mõisana tuntud lahusmaatükid Johann Murrenile ja Matthias Schimmelpfenningile.
[[1479]] hõivas Liivi Ordu meister Berndt von der Borchi käsul 14 päevaga "ilma mõõgalöögi või tulirelva lasuta" kõik peapiiskopkonna linnused sealhulgas Suntaži.
[[1568]], 15. juunil kingiti Suntaži linnuselään poola kuninga Zygmunt II Augusti poolt pärusvalduseks Riia Peapiiskopkonna viimasele toomdekaanile Jacob Meckile. Mecki valduses oli linnus juba ka varem.▼
[[1522]] tagastati linnus toomkapiitlile.
▲[[1568]], 15. juunil (1566) kingiti Suntaži linnuselään poola kuninga Zygmunt II Augusti poolt pärusvalduseks Riia Peapiiskopkonna viimasele toomdekaanile Jacob Meckile. Mecki valduses oli linnus juba ka varem.
[[1574]] kinkis Suntaži kastellaan Jacob Meck Suntaži ametkonnavalitsejale Baldwin Grootile Grooten-Landi (hilisema ''Baldwinshof''i), mis ka enne linnuselääni kuulus.
[[1577]] hõivasid linnuse ja panid selle põlema poola väed Matthias Dembinsky juhtimisel. Hiljem linnus taastati.
[[1582]], 2. mail aga andis poola kuningas Stephan Bathory linnuse üle hoopis Pärnu vojevoodile Mathias Dembinskyle, kuna viimane oli oma kuludega kuningat Liivi sõjas hästi teeninud. Linnuselääni mõisad jäid Mecki lesele Anna von Mengdenile, kes sel ajal oli naitunud juba Christoph Richteriga. Viimane andis mõisad edasi oma kasupojale Engelbrecht Meckile, jättes endale ainult ''Siggund''i ja ''Wattran''i vakused. Ka Suntaži linnuse juurde kuuluv ''Bresenhof''i väikemõis oli 400 kuldna eest panditud Riia linnapeale Franz Nyenstedtile ja samuti Stefan Bathory poolt talle kinnitatud.
[[1593]] tekkis Meckide ja Nyenstedtide perekonna vahel mõisate omandiküsimuses tüli.
[[1604]] koostati Suntažis "Franz Nyenstadti Liivimaa kroonikad".
[[XV]] sajandist kuni XVI sajandi lõpuni kuulus linnus Riia Toomkapiitlile. Toomkapiitli liikmed elasid Riia Toomkirikus seni, kuni naile hakati lauamõisaid läänistama. Praost sai Dole, dekaan Suntaži ja hiljem lisandus ka Krimulda.
[[1626]], Poola - Rootsi sõja ajal hõivasid linnuse poolakad.
[[1633]] on linnust iseloomustatud, kui tugevat kindlust.
[[1700]] - [[1721]], Põhjasõja ajal purustati linnus täielikult.
[[1780]] - [[1782]] ehitas parun von Mengden Suntažisse uue lossi, arvatavasti siis vanale linnusekohale.
[[XVIII]] sajandi lõpuks polnud linnusest enam maapinnale midagi alles jäänud.
[[1796]] joonistas uut lossi juba Johann Cristoph Brotze. Oma väljanägemiselt meenutas ta majalinnust, ülakorrus oli vahvärk (palksõrestik) - konstruktsiooniga, siseõue ümbritses galerii.
[[1905]] aasta revolutsiooni ajal loss põles.
==Ehitus==
| |||