Vikipeedia

Kiirabi: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Põnn (arutelu | kaastöö)
913 muudatust
Põnn (arutelu | kaastöö)
913 muudatust
Resümee puudub
3. rida:
==Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) ajalugu==
[[Pilt:Edwin Smith Papyrus v2.jpg|pisi|Varaseim teadaolev erakorralist meditsiiniabi kirjeldav tekst]]
Erakorralist meditsiiniabi on antud ajast kui inimesi üldse ravima hakati. Seejuures ei saa aga kuni [[20. sajand eKr|20 saj]] keskpaigani vaadelda erakorralist meditsiiniabi (sh kiirabi) eraldi meditsiiniharuna. Erakorraline meditsiini tunnustati omaette kliinilise erialana alles [[60. aastad|1960 aastatest]]. Erakorraline meditsiin on lähedalt seotud sõjameditsiiniga ning sellest valdkonnast kandunud tsiviiltervishoidu.<br>
<br>
Tervishoiu aluspõhimõtete (diagnoos, haiguse ennetamine jmt) kasutuselevõtu saab omistada [[Vana-Egiptus|Vana- Egiptlastele]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_medicine</ref>. Ka on vanim teadaolev meditsiiniabi käsitlev dokument, Kahun' i [[günekoloogia|günekoloogiline]] [[papüürus]], pärit Vana- Egiptusest<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kahun_Gynaecological_Papyrus</ref>. Tegemist on ligikaudu aastast 1800 [[eKr|ema]] pärineva [[Meditsiin|meditsiinlise]] [[traktaat|traktaadiga]]. Kaasaegses tähenduses erakorralist arstiabi käsitleb, samuti Vana- Egiptusest pärit, Edwin Smith papüürus<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Edwin_Smith_Papyrus</ref>, mida dateeritakse aastasse 1500 ema. Edwin Smith' i papüüruse puhul on tõenäolisel tegemist [[lahing]]us [[trauma|vigastatute]] ravisoovitustega. Nimetatud traktaadis on näiteks käsitletud alalõualiigese nihestuse ravi<ref>http://hkcem.hkjem.com/html/publications/Journal/2001-2/84-89.pdf</ref>. Kirjeldatud meetodit kasutatakse tänapäevani. <br>
<br>Ligikaudu aastal 100 ema ehitati [[Rooma riik|Rooma riigis]] valetudinariavaletudinarium' i nimelised asutused. Mitmed neist on osaks Vana- Rooma kindluste varemeist<ref>http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/techniques/valetudinaria.aspx</ref>. ValetudinariaValetudinariumi kogu olemusest ei ole selget ülevaadet, sest vähemalt osaliselt võis tegemist olla laoga. Samas on teada, et [[Julius Caesar|J Caesar]] nõudis meedikute viibimist lahinguväljal, et abi andmine oleks võimalikult kiire. EdasiSündmuskohal abi andmise järel, tuli kannatanud viia just valetudinariassevaletudinariumisse paranema<ref>http://books.google.ee/books?id=1D8QAQAAMAAJ&dq=eyewitness+guide-+medicine&focus=searchwithinvolume&q=caesar</ref>.<br>
<br>
1767 moodustatakse [[Amsterdam]]is kodanike aktiiv, kes abistab uppunuid ja levitab infot abistamise kohta.
 
<br>
[[Napoleon I]] juhitud Itaalia sõjakäigu ajal tõi erakorralisse meditsiini murrangu prantsuse arst Dominique- Jean Larrey (1766...1842). Tema initsiatiivil loodi 1792 a nn liikuvad ambulatooriumid ([[Prantsuse keel|prantsuse k]] ambulances volantes)<ref>http://www.trauma.org/archive/history/prehospital.html#larrey01</ref>. Nende eesmärgiks oli kiire haavatute evakueerimine sõjaväljalt alguses sidumispunkti ja edasi haiglasse. Temale omistatakse ka [[triaaž]] aluspõhimõtete loomist. Lahinguväljal aitas ta esmalt raskemini haavatuid, jättes kõrval [[Auastmed|auastme]], mis senini oli abiandmise järjekorra määranud.
 
1800 aastate alguses käivitub sõjameditsiinikogemuste rakendamine tsiviiltervishoius. 1832 luuakse [[London|Londonis]] koolerahaigete transpordiks mõeldud [[Vanker (male)|hobuvankriga]] kiirabibrigaad. Tegemist onoli, meditsiini arengule vastavalt, puhtalt transpordivahendiga. [[19. sajand|19 saj]] lõpuks paigutatakse kiirabibrigaadid haiglasse., Kogukust neid sai välja kutsuda haigete haiglasse viimiseks. 19 saj jooksul ongion jälgitav erakorralise meditsiini sõjaväelise ja tsiviilharu lõimumine. Ehkki tänapäevani eristatakse tsiviil- ja sõjameditsiini on tegemist pigem kontekstipõhise jaotusega. Ravimetoodika on mõlemas pooles sama.<br>
<br>
1853 a puhkenud [[Krimmi_sõda|Krimmi sõjas]] haavatute evakuatsiooni juba kasutati, kuid haavatute ravi toimus antisanitaarsetes tingimustes. Puudu oli nii meedikutest kui töövahenditest. Sagedased olid [[koolera]] ja [[tüüfus]]e puhangud. 1854 a sõitis [[meditsiiniõde]] [[Florence_Nightingale|F Nightingale]] koos 38 enda poolt õpetatud õega tööle Selimiye sõjaväebaasi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Selimiye_Barracks</ref>. Nähes meditsiiniabi halba olukorda, kutsus F Nightingale ajalehe The Times veergudel täiustama sõjameditsiini. Koostöös haigla ülema dr Edmund Alexander Parkes' iga suudeti luua ravitingimused- ja korraldus. Ehkki bakterite [[Domeen_(bioloogia)|domeen]] oli teada vähemalt 1763 a<ref>http://explorable.com/discovery-of-bacteria</ref>, ei pidanud meedikud ise saavutatud [[suremus]]e langust hea hügieeni tulemuseks. Rõhutati värske õhu, töötava kanalisatsiooni ning adekvaatse toitmise tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist. Algselt Slimiye baasis paiknenud laatsaretti ning The Times' i artikli järel ehitatud Renkioi välihaiglat<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Renkioi_Hospital</ref>, saab lugeda esimesteks funktsioneerivateks sõjaväevälihaiglateks.<br>▼
<br>
▲1853 a puhkenud [[Krimmi_sõda|Krimmi sõjas]] haavatute evakuatsiooni juba kasutati, kuid haavatute ravi toimus antisanitaarsetes tingimustes. Puudu oli nii meedikutest kui töövahenditest. Sagedased olid [[koolera]] ja [[tüüfus]]e puhangud. 1854 a sõitis [[meditsiiniõde]] [[Florence_Nightingale|F Nightingale]] koos 38 enda poolt õpetatud õega tööle Selimiye sõjaväebaasi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Selimiye_Barracks</ref>. Nähes meditsiiniabi halba olukorda, kutsus F Nightingale ajalehe The Times veergudel täiustama sõjameditsiini. Koostöös haigla ülema dr Edmund Alexander Parkes' iga suudeti luua ravitingimused- ja korraldus. Ehkki bakterite [[Domeen_(bioloogia)|domeen]] oli teada vähemalt 1763 a<ref>http://explorable.com/discovery-of-bacteria</ref>, ei pidanud meedikud ise saavutatud [[suremus]]e langust hea [[Hügieen|hügieeni]] tulemuseks. Rõhutati värske [[Õhk|õhu]], töötava [[Kanalisatsioon|kanalisatsiooni]] ning adekvaatsepiisava toitmise tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist. Algselt Slimiye baasis paiknenud [[Laatsaret|laatsaretti]] ning The Times' i artikli järel ehitatud Renkioi välihaiglat<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Renkioi_Hospital</ref>, saab lugeda esimesteks funktsioneerivateks sõjaväevälihaiglatekssõjaväe välihaiglateks.<br>
 
[[Pilt:CivilWarambulancecrew.jpg|pisi|Kiirabi USA kodusõjas.]]
[[USA_kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] puhkemise hetkeks 1861 a oli erakorralises meditsiiniabis üheks peamiseks edasiminekuks [[kloroform]]i avastamine. Esimene anesteesia teostati kloroformiga 1847 a, mis 14 hiljem alanud kodusõja alguseks oli laiemalt levinud. Algselt mitterahuldavalt organiseeritud meditsiiniteenistuse parandamises saavutas enam edu Unioon. Kasutusele võeti haavatute ravi lahinguväljal, [[amputatsioon|amputeerimine]] kloroformi ning [[etanool]]i kombinatsioonnarkoosis ning jõelaevadele paigutatud välihospitalidvälihospidalid<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Medicine_in_the_American_Civil_War</ref>. Ameerika Ühendriikide kodusõda saab lugeda esimeseks [[tehnoloogia|tehnoloogiliselt]] modernseks sõjaks<ref>http://www.uwgb.edu/dutchs/westtech/x1stmodw.htm</ref>. Kasutusse võeti tõhusam sõjatehnika, erakorralise meditsiiniabi kontekstis saame aga esmakordselt rääkida tervet sõjaväge haaravast sõjameditsiini süsteemist.<br>
<br>
Märgilise tähendusega oli 1908 a toimunud esimene haiglaeelse erakorralise meditsiini [[kongress]] Frankfurdis<ref>http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14508701</ref>. Nimetatud kongressil käsitleti haiglaeelset meditsiiniabi esmakordselt eraldi meditsiiniharuna. Algselt suhtuti arstide haiglaeelsesse ravietappi paigutamisse tõrjuvalt, kuid selline seisukoht muutus peatselt. 1935 a avaldas Saksa kirurg M Kirchner seisukoha, mille järgi eluohtlikus seisundis haige juurde peavad meedikud kohale tulema. Seisukoht oli risti vastupidine tolleagsele praktikale sündmuskohal mitte abi anda<ref>http://www.hkcem.com/html/publications/Journal/2001-2/84-89.pdf</ref>. Antud seisukoht muutus aluseks tänapäevasele Prantsuse- Saksa kiirabikorraldusele, mille järgi eluohtlikus seisundis haigeid käsitlevad sündmuskohal tänapäevani arstid.<br>
<br>
Ajavahemikul [[Esimene_maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algusest [[Teine_maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuni jätkus erakorralise meditsiini valdkonnas toimub [[innovatsioon]]. Esimeses maailmasõjas muutus tavapäraseks [[Autotööstus|autodega]] teostatav kiirabitransport. Samuti võeti Esimeses maailmasõjas kasutusele kuldse tunni põhimõte<ref>http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/themes/war/warzone.aspx</ref>. Teises maailmasõjas kasutati haavatute transpordiks esmakorselt õhukeid. Tsiviilvaldkonna erakorraline meditsiin jäi aga vaatamata sõjakogemustele ajast maha.<br>
<br>
1949 a näitas initsiatiivi dr K Easton. Nähes haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi nõrka organiseeritust, kutsus ta arste vabatahtlikult liiklusõnnetustele kohale minema<ref>http://www.basics.org.uk/about_us/a_brief_history_of_basics</ref>. Algatust nähakse ühe peamise lähtepunktina Inglismaal loodud üleriiglisele kiirabisüsteemile. Dr Eastoni algatusest on tänaseks saanud operatiivteenistusi vabatahtlikult abistavate meedikute organisatsioon<ref>http://www.basics.org.uk/</ref>. 1957 loodi Saksamaal esimene arsti juhtimisel töötanud kiirabibrigaad<ref>http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9437353</ref>. Plaan oli esialgselt viia sõjakogemused tsiviilmeditsiini ning opereerida haigeid sündmuskohal. Kontseptsioon kandepinda siiski ei leidnud. Küll aga võib alates 1950 aastate algusest näha tendentsi, kus haiglasisene ja haiglaeelne erakorraline meditsiin hakkavad üksteisest nähtavalt eralduma. Haigalaeelsele erakorralisele meditsiinile (kiirabile) hakkashakati järgnevavaatlema haiglasisenekui erakorralinehaiglasisesele meditsiinerakorralisele abile eelnevat astet.<br>
<br>
1954 a demonstreeris J Elam esmakordselt, et [[elustamine|elustamisvõtted]] on efektiivsed<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/James_Elam</ref>. Elustamisvõtted olid tuntud ka varasemalt, kuid ei olnud tõestatud, et need aitavad hoida käigus [[vereringe]]t. Peatselt järgneb teine läbimurre. 1956 a publitseeritakse [[artikkel]], kus P Zoll tõestab, et inimkehale mõjuva [[elekter|elektrigaelektrienergiaga]] on võimalik muuta südamerütmi. Sünnib defibrillatsioon kui meetod. Elustamisoskused saavad 1980 aastateks kiirabi põhioskuseks.<br>
<br>
Kiirabi organiseerimises omandatakse suuri kogemusi [[Korea_sõda|Korea]] ja [[Vietnami_sõda|Vietnami sõjas]]. Alguse saab süsteemne traumahaige käsitlemine haiglaeelses- ja haiglaravietapis. Rutiinseks muutub haigete transport [[helikopter]]itega. Viimaseks suuremaks edusammuks erakorralises meditsiinis on terapeutilise hüpotermia teostamine. Alates 2001 avaldatud teedrajavatest uuringutest<ref>http://online.wsj.com/news/articles/SB10001424052748703298004574455011023363866?mod=WSJ_hpp_MIDDLENexttoWhatsNewsSecond&mg=reno64-wsj&url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052748703298004574455011023363866.html%3Fmod%3DWSJ_hpp_MIDDLENexttoWhatsNewsSecond</ref> on elustamisjärgsest jahutamisest kujunenud standardmeetod. Elustamisjärgne organismi jahutamine ehk terapeutiline hüpotermia vähendab vereringe taastumise järel üldist hapnikutarvidust, seeläbi ka hapniku suhtelist puudujääki.
 
==Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi üldpõhimõte==
[[Pilt:Elukett png.png|pisi|Haiglaeelse erakorralised meditsiiniabi üldpõhimõte joonisenajoonise kujul.]]
Tervishoiusüsteemis liigitatakse meditsiiniabi [[skaala|ajaskaalal]] üldjoontes kaheks. Esimest nimetatakse [[plaan]]iliseks abiks, mille tunnuseks on meediku ja patsiendi vahel eelnevalt kokkulepitud kohtumine. Plaanilist abi osutatakse [[Inimene|inimestele]], kes küll põevad mingit [[haigus]]t, kuid kes ei ole otseselt eluohtlikus seisundis. Teist meditsiiniabi liiki nimetatakse erakorraliseks abiks. Erakorralist abi antakse patsiendile, kelle ravi ei ole võimalik edasi lükata. Säärane käsitlus on kasutusel nii sõjaväemeditsiinis kui tsiviiltervishoius.<br>
<br>
Laiemas mõttes nähakse kogu maailmas erakorralist meditsiiniabi ahelana, kusmilles iga järgmise lüli tulemuslikus on sõltuvsõltub eelmise lüli töö [[Kvaliteet|kvaliteedist]]. Põhimõtteliselt võib erakorralise abi ahelas näha palju eraldi lülisid, kuid tavaliselt piirdutakse 4...5 osa nimetamisega. Tavaliselt tuuakse välja järgmised punktid.
# Sündmuskohal viibijate kiire tegutsemine eluohtliku seisundi tuvastamisel ja professionaalse abi kutsumine.
# Häirekeskuse (või muu samaste ülesannetega institutsiooni) kiire tegutsemine hädaabikutse töötlemisel ja piisavate abijõudude väljasaatmineappi saatmine.
# Sündmuskohal viibijate asjatundlik esmaabi.
# Kiirabibrigaadi (või muu sarnase meeskonna) oskuslik tegutsemine.
# Haigla erakorralise meditsiini osakonna asjakohane valmisolek ja tegutsemine.
<center><gallery caption="Fotod erakorralise meditsiini üldpõhimõtte peegeldusena">
Pilt:Freeway callbox.jpg| USA [[Maantee]]le paigutatud spetsiaalne hädaabitelefon (kollases karbis) võimaldab kiiret abi kutsumist ka siis kui mobiiltelefoni ei ole.
Pilt:An emergency dispatch center in Finland.jpg|[[Kerava]] häirekeskus [[Soome]]s.
File:CPR.jpg|Esmaabi südameseiskuse korral.
46. rida ⟶ 47. rida:
File:Parkview hospital er fort wayne.jpg| Haigla erakorralise meditsiini osakonna sissepääs [[Indiana]] osariigis, USAs. Osakond on alalises valmiduses.
</gallery></center>
Kiirabi osutavad spetsiaalse väljaõppega [[meedik]]ud. Kiirabi on mõeldud eluohtliku haigestumise, [[vigastus]]e või [[mürgistus]]e esmaseks [[diagnoos]]imiseks ja [[ravi]]ks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Kiirabi on loodud selleks, et päästa inimesi, kelle elu on ohus (eluohtlikud traumad, liiklusavariid, ägedad haigestumised nagu [[müokardi infarkt]], [[äkksurm]], [[sisemine verejooks]] jmjmt). Haigetele, kelle elu ei ole ohus, on ettenähtud esmalt plaaniline perearsti või pereõe vastuvõtt, kuhu haiged saavad ise kohale minnalähevad.
 
==Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) organiseerimine==
Haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi (kiirabi) selle sõna kitsas ja kaasaegses tähenduses on võrdlemisi uus nähtus. Selles tähenduses meditsiiniabist saame rääkida [[60._aastad|1960 aastatest]]. Vaidlusi kiirabi organiseerimise parima viisi üle on peetud pikemat aega<ref>[http://images.journals.lww.com/jtrauma/PdfPageImage.00005373-198308000-00005.0.jpeg Border, John R. M.D.; Lewis, Frank R. M.D.; Aprahamian, Charles M.D.; Haller, J. Alex M.D.; Jacobs, Lenworth M. M.D.; Luterman, Arnold M.D. (1987). Panel: Prehospital Trauma Care-Stabilize or Scoop and Run]</ref>. Vaidluste objektiks on olnud kõik kiirabi organiseerimise aspektid. Kiirabi on tugevas sõltuvuses [[riik]]ide sisemisest tervishoiupoliitikast ning seetõttu on näeme erinevate riikides erinevatel alustel kiirabikorraldust. Parima [[Meetod|meetodi]] väljaselgitamist takistab asjaolu, et iga kiirabisüsteem opereerib haiglavälises, korratus olukorras, kus detailsete reeglite kehtestamine (ja ühtlasi tulemuste hilisem uurimine) on haigete mitmekesisuse tõttu tugevalt raskendatud. Uuringuid on tehtud rohkesti, kuid universaalselt head kiirabisüsteemimudelit senini ei ole. Näiteks käivad tänini vaidlused [[trauma]]haige haiglavälise käsitlemise üle. Osa [[Arstide loend|arste]] leiab, et parimaks abiks on viivitusteta transport haiglasse, teised pooldavad ravi alustamist sündmuskohal<ref>[http://ccforum.com/content/12/5/224 Pro/con debate: Is the scoop and run approach the best approach to trauma services organization?]</ref>. Toetust on leidnud arusaam, et iga haiguse ravi tuleb kiire transport vs ravi kohapeal vaidluses vaadata eraldi<ref>[http://www.sjtrem.com/content/18/1/62 Is advanced life support better than basic life support in prehospital care? A systematic review]</ref>. Kuivõrd kiirabi põhitegevuseks on meditsiiniabi andmine, siis abiandmise kontseptsioonist sõltub organisatsioonis kõik muu. Maailma riikide kiirabiorgnaisatsioonikiirabiorganisatsioonide vahel esineb märgatavad erinevusi juhtimisahelas, meditsiinipersonali kvalifikatsioonis, kiirabiorganisatsiooni [[õigus]]likes alustes jne. Sellegipoolest saab üldistatult nimetada mõned juhtivad organisatoorsed suunad, mis teataval määral maailmas domineerivad.
===Kiirabikorralduse Prantsuse- Saksa ja anglo- ameerikalik suund===
Prantsuse- Saksa suuna iseloomulikuks jooneks on märgatavalt suurema mahuga meditsiiniabi andmine sündmuskohal. Kontseptsiooni nimetatakse kiirabiorganisatsioonides üldnimega "stay and play" (eestiEesti k jää kohale ja püüa ravida). Tegemist on lähenemisega, kus eluohtlikus seisundis patsient püütakse sündmuskohal kõigepealt stabiliseerida. Antud kontekstis tähendab stabiliseerimine patsiendi viimist seisundisse, kus eluohtlik seisund on kompenseeritud ja tema seisund eeldatavasti haiglasse transportimise ajal ei halvene. Mõningatel juhtudel rakendatakse sündmuskohal tervistavat ravimetoodikat. Lihtsama iseloomuga abi ostutavad erakorralise meditsiini tehnikud ja meditsiiniõed. Keerulisemat abi osutab sündmuskohal arst. Talle alluvad meditsiiniõed ning erakorralise meditsiini tehnikud. Prantsuse- Saksa suunda iseloomustab asjaolu, et mehitatud on arsti juhtimise all olevad kiirabibrigaadid. Alternatiivina on arstiga mehitatud väikeauto (nn kiirreageerimisauto), mis läheb appi ühele või teisele õendusbrigaadile. Tulenevalt kõrgemast kvalifikatsioonist ravitakse paljusid haiged kohapeal ning neid ei viida haiglasse ning haiglaid koormatakse vähem. Prantsuse- Saksa suund on ennast õigustanud ka eluohtlikust seisundis haigete pikaajalisel (so 20 min ja rohkem) transpordil. Senini ei ole leidnud tõestust, et see on parem organisatoorne praktika lähedal asuva haigla korral. Teatavate variatsioonidega rakendavad sellist kiirabisüsteemi peaaegu kõik [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigid. Samuti on kasutas sellist lähenemist kogu [[NSVL]] ning kasutavad selle endised liikmesriigid.
<br>
<br>
Anglo- ameerikaliku kiirabikorralduse juhtmõtet tuntakse kiirabiasutustes "scoop and run" (inglEesti k tõsta peale ja jooksekiirusta haiglasse) nime all. Selle süsteemi aluste põhjal ei peaks kiirabi sündmuskohal [[Aegna|aega]] kulutama. Haige tuleb kiirelt asetada kiirabiautosse ning viia lähimasse haiglasse. Anglo- ameerikaliku suuna pooldajad ütlevad, et keeruliste protseduuride tegemine lükkab edasi põhjusliku ravi alguse ja halvendab seeläbi ravitulemusi. Kuivõrd suurt vilumust nõudvaid [[protseduur]]e peetakse sündmuskohal tarbetuteks, siis ei kuulu selle suuna kiirabibrigaadide koosseisudesse akadeemilise meditsiiniharidusega arstid ja õed. Personal koosneb [[parameedik]]utest ja erakorralise meditsiini tehnikutest. Haigeid ei püüta sündmuskohal stabiliseerida, vaid rõhk on sõltumata seisundist kiirel transpordil erakorralise meditsiini osakonda. Sündmuskohal piirdutakse vaid absoluutselt vältimatu tegevusega nagu seda on elustamine. Parameditsiiniline kiirabi viib haiglasse peaaegu kõik haiged, kes kiirabi kutsuvad. "Scoop and run" põhimõte tundub ennast õigustavat olukorras, kus haiglasse jõudmine võtab vähe aega. Siiski vajatakse sellise süsteemi käigushoidmiseks suhteliselt rohkem kiirabibrigaade ning tihdamat haiglavõrku. Anglo- ameerika suunda rakendavad kiirabikorralduses näiteks [[USA]], [[Austraalia]] ning [[Kanada]]. Parameditsiinilise kiirabi korral on laialt levinud korraldus, kus sündmuskohal olijad konsulteerivad haiglas olevate arstidega.
{| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto;"
|+ Prantsuse- Saksa ja anglo- ameerika kiirabisüsteemi põhimõtete võrdlus<ref>[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3191661/#r35 Oman Med J. 2010 October; 25(4): 320–323.]</ref>
71. rida ⟶ 72. rida:
|-
|Transpordi sihtpunkt
|Erakorralise meditsiini osakond või mõni muu haigla osakond. osakond.
|Sageli otse haigla osakonda. Vahel erakorralise meditsiini osakonda
|Alati erakorralise meditsiini osakondaosakond.
|-
|Meditsiiniabi andjad
88. rida ⟶ 89. rida:
<br>
<br>
BLS kasutsemisel lepitakse kokku kiirabis kasutatavad abistamismeetodid. BLS puhul piirduvad need vaid kõige vältimatumaelementaarsema osaga patsientide abistamisel (näiteks lahastamine), misjärel patsient transporditakse kiiresti lähimasse haiglasse.
<br>
<br>
ALS kasutamisel lepitakse kokki kiirabis kasutatavad abistamismeetodid. ALS puhul kasutatakse keerukamaid ravivõtteid kui BLS puhul. Näiteks ravitakse ALS süsteemis osasid rütmihäired, mida BLS põhimõtete järgi ei tehta. BLS anglo- ameerika variandi puhul transporditakse patsient samuti kiiresti haiglasse. Prantsuse - Saksa suund ALS käsitlusest ei propageeri küll sündmuskohal viivitamist, kuid õigeks peetakse transpordile eelnevat stabiliseerimist ja raviprotseduure.
===Põhiliste korralduslike suundade kombinatsioonid===
[[Pilt:Ambulance in Tomsk.jpg|pisi|vasakul|Venemaal asuva [[Tomsk]]i linna kiirabi kitsalt spetsialiseeritud elustamisbrigaadelustamisbrigaadi auto on äratuntav kirja "реанимация" järgi.]]
Eelnevalt kirjeldatud suundades esineb sagedasti variatsioone ja omavahelisi kombinatsioone. [[Rootsi]]s rakendatakse Prantsuse- Saksa süsteemi variatsiooni, kus kiirabitöötajateks on ainult õed, kellel on nii BLS kui ka ALS osutamiseks vajalikvajalikud varustusoskused. Kõikides süsteemides tegelevad vastsündinute ravi ja transpordiga vaid arsti juhtimisel töötavad brigaadid. [[Õhuk]]itega transport toimub samuti pea alati arstide juhtimisel. Praeguse [[Venemaa]] kiirabisüsteemi iseloomulikuks tunnuseks on kiirabisüsteemi sees olevad spetsialiseerunud brigaadid. Näiteks on Venemaal olemas vaid erakorralise sünnitusabi andmiseks mõeldud spetsiaalkiirabibrigaad.
 
===Kiirabikorraldus väljaspool tavapärast olukorda===
[[Pilt:German Medevac.jpg|pisi|Saksamaa sõjaväemeedikud varustust korrastamas.]]
Haiglaeelne erakorraline meditsiini areng on selle viinud valdkondadesse, kus meditsiiniabi piirdus varasemalt [[esmaabi]]<nowiki/>[[esmaabi|ga]]. EraldiSellisteks tulebvaldkondadeks nimetadaon kiirabitöönäiteks viimistkorrakaitse aga ka abikauged piirkonnad ookeanilaevadel ning naftaplatformidel. Erakorraline meditsiiniabi on sellisel juhul niiöelda peamise tegevuse alamoskusekskõrvaleriala. Selliseks käsitluseks sobib hästi anglo- ameerika mudel, mis eeldabki piiratud, algoritmidel põhinevat tegutsemist. Näiteks omandavad USAs osalosad [[SWAT]] üksuse võitlejatest kiirabitehniku oskused, mis võimaldab neil abi anda abiandjale endale ohtlikus olukorras<ref>http://www.leaguecity.com/index.aspx?NID=896</ref>."Scoop and run" põhimõte on kasutusel ka lahingukannatanute abistamisel sõjaväljal ja laiemalt kogu [[sõjameditsiin]]is. Haiglaeelse erakorralise meditsiini põhimõtted on kasutusel ka [[polaarjaam]]ades<ref>http://antarcticsun.usap.gov/features/contenthandler.cfm?id=2066</ref>.
 
==Kiirabi finantseerimine==
104. rida ⟶ 105. rida:
 
==Kiirabi osutavad juriidilised isikud==
[[Eesti]]s nimetatakse kõiki organisatsioone, kes on võimelised osutama kehtestatud nõuetele vastavat haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi, kiirabiteenuse pakkujateks. Nimetus tuleneb [[Tervishoiuteenuste korraldamise seadus]]est. Maailmas on väga erinevaid kiirabi pakkuvaid organisatsioone. Neist osale on see ainsaks tegevusalaks, teistele aga osaks nende mitmest tegevusalast. Kiirabiteenusepakkujate õiguslik vorm ja alluvusuhted on mitmekesised. Kiirabi on küll olemuslikult [[sisejulgeolek]]u osa, kuid alati ei ole tegemist politseile, päästeteenistusele ning sõjaväele sarnaneva valitsusasutusega. Kiirabiorganisatsioon on olemuselt sageli kombinatsioon vabamalt organiseeritud tervishoiust ning subordinatsioonile orienteeritud asutusest. Seetõttu on ka maailma kiirabiteenusepakkujad erinevad. Järgnevalt on toodud mittetäielik nimekiri võimalikest haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi ostutavatest [[organisatsioon]]idest.
 
* Avalik-õiguslik asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutus, mis on spetsialiseerunud kiirabi andmisele.
112. rida ⟶ 113. rida:
 
==Kiirabi varustus==
Maailmas ei ole ühtset kiirabi varustuse klassifikatsiooni. Seetõttu põhineb varustuselementide grupeerimine kujunenud tavadel. Haiglaeelse ja haiglasisese erakorralise meditsiini valdkonnas kasutatakse sarnast varustust. Erinevused tulenevad peamiselt asjaoludest, et kiirabi varustus peab vastu pidama välitingimustes ning olema kompaktsem ning kergem.
===Kiirabi tööriietus ja isikukaitsevahendid===
[[Pilt:US Navy 120203-N-CD652-004 U.S. Naval Hospital Guantanamo Bay emergency technician (EMT) trainees work with Naval Station Guantanamo Bay firemen to.jpg|pisi|Sõjaväemeedikud kannavad tööülesannete täitmisel vormi.]]
153. rida ⟶ 154. rida:
Sageli kantakse kiirabi autole kiirabiasutuse enda sümboolika, milleks on sageli kaubamärk, kiirabiastuse aadress jmt.
 
Igas riigis on tavaliselt mingi regulatsioon, mis selle riigi piires reguleerib operatiivsõidukite tähistamist. Sarnane regulatsioon on olemas ka Eestis<ref>http://www.riigiteataja.ee/akt/129122011162</ref>. Eestis on kiirabisõidukid põhivärvilt valged või kollased. Punase kontrastvärvigavärviga värvitakse tagaluuk, kapott, uksedning esiuksed. Külgedele kantakse horisontaalne triip.
<center><gallery>
Pilt:AmbulanzTallin.jpg|[[Mustamäe haigla]] [[reanimobiil]] [[Tallinna lennuväli|Tallinna lennuväljal]]. Kiirabi on värvitud Eestis nõutud operatiivvärvidesse.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kiirabi"