Hieronymus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
20. rida:
379. aastal naasis Hieronymus Antiookiasse. Varsti pärast naasmist suundus ta [[İstanbul|Konstantinoopolisse]], kus alustas teoloogilisi õpinguid Nazianose Gregoriose ja Nyssa Gregoriose juures. Kahe aasta pärast suundus ta tagasi Rooma, kus tema ülesandeks sai ladinakeelse piiblitõlke läbivaatamine. Uue parandatud tõlke aluseks pidi saama kreekakeelne [[Uus Testament]]. Hieronymus täiendas ka varasemaid piiblitõlkeid. Just piibli tõlkimisega seotut võibki pidada Hieronymuse elutööks.
Roomas olles tutvus ta Paulaga ning oli üldiselt tihti ümbritsetud haritud naistest. See viis aga vastuoluni Rooma vaimulikkonnaga ning pärast Hieronymuse oma [[Patroon|patrooni]]
[[385]]. aasta augustis naasis Hieronymus Antiookiasse. Peagi järgnes talle ka Paula ning koos suunduti palverännakule [[Püha maa|Pühale maale]]. Koos Antiookia piiskopiga külastati [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]], Petlemma ning [[Galilea]] pühasid paiku, siis suunduti [[Egiptus|Egiptusesse]].
29. rida:
== Kirjutised ==
Hieronymus valdas kreeka keelt ning enne tõlketöö alustamist omas mõningaid teadmisi ka heebrea keelest. Tõlketööd alustas ta [[382]]. aastal, tehes mõningaid parandusi varasemasse Piibli ladinakeelsesse tõlkesse – "[[Vulgata]]sse". Algselt kasutas Hieronymus tõlkimiseks [[Septuaginta]]t, kuid 390. aasta paiku läks üle heebreakeelsele Piiblile. Enne teda kasutatigi tõlkimiseks peamiselt septuagintat. Järgmised 15 aastat kommenteeris ta oma tõlget mitmeid kordi ning põhjendas tõlkevalikut. Hieronymuse kommentaarid on võimalik jagada kolmeks: kommentaarid, tõlked või parandused tema kreeklastest eelkäijate töödele ning tema isiklikud kommentaarid Vana ja Uue Testamendi kohta. Tema tõlge kuulutati [[1546]]. aastal [[Trento kirikukogu|Trento kirikukogul]] piibli ametlikuks versiooniks.
Lisaks tõlgetele oli Hieronymus ka mitmete ajalookirjutiste autor. Esimene ajalooline kirjutis valmis aastal 390 Konstantinoopolis. Kõige olulisem tema ajaloolistest kirjutistest on "''De viris illustribus''". Selles on 135 kristliku autori biograafiad.
| |||