Adramaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P esimene lause
Akra (arutelu | kaastöö)
täpsustatud
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
 
'''Adramaa''' tähendas [[12.- sajand|12.]] – [[13.sajandi sajand]]i mõistes [[talu]], mille [[põld]]u hariti ühe [[adrarakend]]iga. Olemas oli ka suuri adramaid, mille põldu hariti mitme rakendiga.
 
Pinnamõõtühikuks hakkas adramaa kujunema [[13. sajand]]isajandi teisel poolel, kui adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi ja märkmetesse adramaade (põllumaa) kohta ilmusid murdosad. Alates [[15. sajand]]ist väljendati adramaad ruutmõõdus (ruutadramaa).
 
Alates [[16. sajand]]ilist oli kasutusel mõistejärgmised adramaa mõõdud:
*'''põline taluadramaa''' – 24 kuni- 36 riia [[riia vakamaa]]d, mis oli võrdne 8 - 12 [[hektar]]i põllumaaga.
* ''suuradramaa'' – 72 või 90 riia vakamaad, sellis mõõtühikut kasutati [[Lääne-Eesti]]s
Peale põlise taluadramaa olid kasutusel:
* ''suuradramaa'' – 72 või 90 riia vakamaad, sellis mõõtühikut kasutati [[Lääne-Eesti]]s
* ''poola- ehk plettenbergi adramaa'' – 120 vakamaad, mis oli kasutusel peamiselt [[Lõuna-Eesti]]s,
* ''saksa adramaa'' – 60 vakamaad.
Adramaade revisjon ehk '''adramaarevisjon''' toimus esmakordselt [[1582]]. aastal [[Liivimaa]]l ja [[1586]] Eestimaal. Adramaarevisjoni alusel kehtestati maksud.
Kirjapandud adramaade arvust külas sõltus kui palju küla ühismaast sai talu lisaks (maksuvabalt) kasutada.
 
Adramaade revisjon ehk '''adramaarevisjon''' toimus esmakordselt [[1582]]. aastal [[Liivimaa]]l ja [[1586]]. Eestimaalaastal [[Eestimaa]]l. Adramaarevisjoni alusel kehtestati maksud taludele.
[[1688]]. Aastal loeti Liivimaal revisjoniadramaaks selline hulk põllumaad, mis andis 60 [[Taaler|spetsiaaltaalrit]] puhastulu. Selle talu koormised pidid vastama 60 spetsiaaltaalrile.
Kirjapandud adramaade arvust(([[põllumaa]])) hulgast külastalus sõltus, kui palju küla ühismaast (([[heinamaa]], [[karjamaa]] jms)) sai talu lisaks (maksuvabalt) lisaks maksustatavale taluosale kasutada.
[[1804]]. aastal lisandus talule 20 taalrit heinamaade eraldi arvelevõtmise eest.
 
[[1688]]. Aastalaastal loeti Liivimaal revisjoniadramaaksrevisjoniadramaa mõõtühikuks selline hulk põllumaad, mis andis 60 [[Taaler|spetsiaaltaalrit]] puhastulu. Selle talu koormised pididei tohtinud ületada vastama 60 spetsiaaltaalrilespetsiaaltaalri piiri.
17.- 18. sajandil püüdis vene riigivõim maksuühikuks kehtestada ''normeeritud adramaad'', mille kasutusele võtmine tõi kaasa revisjoniadramaa eristamise taluadramaast, kus suurus endiselt sõltus külvipinnast. Taluadramaa jäi endiselt mõisakoormiste arvestamise aluseks.
 
[[1804]]. aastalaastast lisandus talule maks kuni 20 taalrit heinamaade eraldi arvelevõtmise eest.
Eestimaal loeti aastani [[1712]] ühe adramaa taluks talu millel oli nii tööjõudu, kui maad kuue rakendipäeva tegemiseks.
18.sajandil arvestati Eesti ja Saaremaal talude revisjoniadramaid inimtööjõu järgi (töö- või rakendipäevades). 1712. aastal vastas revisjoniadramaa [[Eestimaa kubermang]]us 12 tööpäevale nädalas, [[1726]]. aastal nelja tööjõulise mehele tööle, [[1732]] aastal viie tööjõulise mehe tööle.
 
[[17.- sajand|17.]] – [[18. sajandilsajand]]il püüdis vene riigivõim maksuühikuks kehtestada ''normeeritud adramaad'', mille kasutusele võtmine tõi kaasa revisjoniadramaa eristamise taluadramaast, kus adramaa suurus endiselt sõltus külvipinnast. Taluadramaa jäi endiselt mõisakoormiste arvestamise aluseks.
Alates aastast [[1872]] tähendas adramaa maaomandit, millelt tuli maksta [[rent]]i 300 [[rubla]] aastas. [[1901]]. aastal asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurubla arvestusega.
 
Eestimaal loeti aastani [[1712]] ühe adramaa taluks talu millel oli nii tööjõudu, ja vahendeid kui ka maad kuue rakendipäeva[[rakendipäev]]a tegemiseks nädalas.
18. sajandil arvestati [[Eesti]] ja Saaremaal[[Saaremaa]]l talude revisjoniadramaid inimtööjõu järgi (töö- või rakendipäevades). 1712. aastal vastas revisjoniadramaa [[Eestimaa kubermang]]us 12. tööpäevaleinimtööpäevale nädalas, talu kohta. [[1726]]. aastal nelja tööjõulise mehele tööle, [[1732]] aastal viie tööjõulise mehe tööle talus.
 
Alates aastast [[1872]] tähendas adramaa maaomanditmaakasutust, millelt tuli maksta [[rent]]i 300 [[rubla]] aastas. [[1901]]. aastal asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurubla arvestusega.
 
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]