Passeerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
D.Krasnov (arutelu | kaastöö)
Valmis tehtud artikli versioon
D.Krasnov (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
 
== Köögiviljad ==
Köögivilju kuubistatakse väikesteks sama suurusega tükkideks, pannakse potti või kuumutatud rasvaga panni peale ning segades küpsetatakse nõrga tule peal kuni nad saavad pehmeteks. Seejuures eeterlikud õlid osaliselt muutuvad rasvaks ning nende edasisel keetmisel suppides või kastmetes ei auru, mis muudab maitse paremaks. Samuti rasv saab ereda oranži varjundi porganitest ning tomatitest, mis teeb ka edasiste toodete värvi paremaks.
 
Pehmenenud köögiviljad võivad olla aetud mingisuguse köögiriista (sõela, blendri, mikseri või lihamasina) läbi kuni ühtlase massi saamiseni.
 
== Jahu ==
Passeerimisel jahus suureneb lahustuvate osakeste kogus, seejuures toorele jahule omased maitse ning lõhn kaovad, [[valk|valgud]] lähevad kokku (hüübivad) ning edaspidi selline jahu ei moodusta liimist massi. Jahu passeerimine võib olla ''punane'' (punaste kastmete jaoks) või ''valgeks'' (valgete kastmete jaoks), ''rasvaseks'' (koos rasvaga) või ''kuivaks'' (ilma rasvata).
 
Passeerimisel koos rasvaga looma- või taimeõli või [[margariin|köögimargariini]] soojustatakse, puistatakse jahu ning pidevalt segatakse. Punase passeerimise saamiseks jahu kuumutatakse kuni 150 °C ning röstitakse kuni helepruuni värvini; valge passeerimise saamiseks temperatuuril 120 °C röstitakse kuni kreemivarjundini.
 
Aga kõige sagedamini jahu passeeritakse ilma rasvata, kuna suurest kuumutamisest rasv kaotab maitset ning seedib halvemini. Selliseks passeerimiseks jahu puistatakse panni peale võrdse kihina (mitte rohkem kui 15 mm), pannakse praeahju sisse ning röstitakse vastaval temperatuuril, segades iga 3-5 minuti tagant. Jahu on valmis kui ta saab soovitud varjundit.