Redaktsioon: 26. detsember 2013, kell 21:23 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 347 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. märts 2014, kell 21:15 redigeeri eemalda Wilhelmiine (arutelu \| kaastöö) 1 muudatus PResümee puudub Uuem muudatus →
27. rida: [[1646]] kinkis Rootsi kuninganna [[Kristiina]] Koluvere mõisa koos 28¾ [[adramaa]] suuruse maavaldusega [[kindralleitnant\|kindralleitnandile]] ja [[maanõunik]]ule [[Friedrich von Löwen (1600–1669)\|Friedrich von Löwenile]]. [[Löwen]]ite suguvõsa valduses oli Koluvere mõis kuni aastani [[1771]]. 1771. aastal kinkis [[Katariina II]] Koluvere mõisa oma favoriidile [[Grigori Orlov]]ile. Sellel ajal hoidis Katariina II siin vangistuses [[Württemberg]]i [[printsess]]i [[Auguste Karoline]]t, kes saadeti siia [[1787]]. aastal ja seal [[1416. september\|1416. septembril]] [[1788]] saladuslikult suri ja [[Kullamaa kirik]]usse maeti. [[1797]] sai [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden]], kes abiellus Katariina II ja Grigori Orlovi tütre [[Natalja Grigorjevna Aleksejeva]]ga, mõisa ametlikult kingituseks, tegelikult aga päranduseks. Mõis jäi [[Buxhoeveden]]ide suguvõsale kuni riigistamiseni [[1919]]. aastal. Mõisa ajal kerkis siia imposantne majandushoonete kompleks ning maaliline park sammaspaviljoni, [[tiik]]ide ja kaarsillaga, mida ehtisid [[obelisk]]id. Aastail [[1840]] ja [[1905]] loss põles ja taastati [[uusgootika\|uusgooti stiilis]] (tornide sakmelised rinnatised, teravakaarsed aknaavad jms, mis hiljem eemaldati).

Koluvere piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel