Redaktsioon: 2. märts 2014, kell 22:49 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. märts 2014, kell 15:47 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust →‎Koosseis Uuem muudatus →
21. rida: Subproduktide morfoloogia ning biokeemiline koostis sõltuvad subproduktina tarbitava [[elund]]i funktsioonidest elusloomadel, loomaliigist, vanusest, tervislikust seisundist, toitumusest, manustatavatest veterinaarravimitest ja loomapidamise tingimustest (laudas, karjamaal) ning rammususest. Subproduktid sisaldavad: 20–80% vett, 12–20% [[valgud\|valku]], kuni 12% rasvu, mineraalaineid, aga ka [[vitamiinid\|vitamiine]] ([[A-vitamiin\|A-]], [[D-vitamiin\|D-]], ja [[B-rühma vitamiinid\|B-vitamiine]] (sh [[Vitamiin B3\|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i) ning samuti [[E-vitamiin\|E-]] ja [[K-vitamiin]]e, kusjuures A-vitamiini ning B-rühma vitamiine on rohkelt maksas). Enimväärtuslike subproduktide valgud ei erine liha koostises olevatest valkudest. Maksa ja kopsude valguline koostis sisaldab kõiki [[asendamatud aminohapped\|asendamatuid aminohappeid]]. Enamikus subproduktidest on aga valdavalt väheväärtuslikud valgud. Sellised subproduktid nagu kõrvad, ~~huuled~~üla- ja alamokk, vatsad ning udar, sisaldavad palju [[kollageen]]i ning [[elastiin]]i. Rasvarikkaimad on rammusate loomade pea lõikumisel saadud lihasaadused (põsed, kärss) ja keel. Rasvataoliste ainete kogus on võrreldavalt suurem pea- ning seljaajus. Need organid sisaldavad samuti erinevaid fosfatiide. == Kulinaarne töötlus ==

Subproduktid: erinevus redaktsioonide vahel