August Weizenberg: erinevus redaktsioonide vahel

[[1873]]. sõitis Weizenberg [[Viini maailmanäitus]]ele, kaasas "Tütarlapse kaebus" ja "Noormees oja ääres"<ref name="AW 30" />. Seal ta aga tellimusi ei leidnud ning kolis juba samal aastal [[Rooma]], kuhu jäi 17 aastaks. Roomas valmisid hulk tema parimaid töid: "Ophelia", "Ema armastus", "Lapse armastus", "Usk", "Lootus" jt. Lisaks sai ta kodumaalt rea tellimusi büstidele ja hauasammastele<ref name="RK, 1947" />. 1878. esines Weizenberg [[Pariisi maailmanäitus]]el, kus "Hamlet" leidis äramärkimist ning omandati 15 000 frangi eest<ref name="RK, 1947" />. Külastanud Peterburi läks skulptor tagasi Itaaliasse, kus valmisid "Barrabas", "Kristus", "Lady Macbeth" ja teised teosed, nende hulgas "Hämarik", mis võitis [[Chicago maailmanäitus]]el auhinna<ref name="RK, 1947" />. Ameeriklane [[Charles Pavey]] pidas Weizenbergi Hämariku kuju [[Milo Venus]]ega samaväärseks{{lisa viide}}.

 

 

[[1887]]. korraldas Weizenberg oma loomingu näituse Tartus, kus kuberner Šahhovskoi ostis "Kreutzwaldi portree" ja kinkis selle [[Eesti Kirjameeste Selts]]ile<ref name="RK, 1947" />. Tartust sõitis näitus Riiga ja sealt [[1888]] tagasi Rooma, kus skulptor modelleeris suure allegoorilise "Roma", mille kinkis Rooma linnavalitsusele<ref name="RK, 1947" />. Kaks aastat hiljem tuli kunstnikul võlgade eest Roomast pageda<ref name="RK, 1947" />.