Erinevus lehekülje "August Weizenberg" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (parandasin skripti abil kriipsud)
[[1873]]. sõitis Weizenberg [[Viini maailmanäitus]]ele, kaasas "Tütarlapse kaebus" ja "Noormees oja ääres"<ref name="AW 30" />. Seal ta aga tellimusi ei leidnud ning kolis juba samal aastal [[Rooma]], kuhu jäi 17 aastaks. Roomas valmisid hulk tema parimaid töid: "Ophelia", "Ema armastus", "Lapse armastus", "Usk", "Lootus" jt. Lisaks sai ta kodumaalt rea tellimusi büstidele ja hauasammastele<ref name="RK, 1947" />. 1878. esines Weizenberg [[Pariisi maailmanäitus]]el, kus "Hamlet" leidis äramärkimist ning omandati 15 000 frangi eest<ref name="RK, 1947" />. Külastanud Peterburi läks skulptor tagasi Itaaliasse, kus valmisid "Barrabas", "Kristus", "Lady Macbeth" ja teised teosed, nende hulgas "Hämarik", mis võitis [[Chicago maailmanäitus]]el auhinna<ref name="RK, 1947" />. Ameeriklane [[Charles Pavey]] pidas Weizenbergi Hämariku kuju [[Milo Venus]]ega samaväärseks{{lisa viide}}.
 
Kodumaal käis skulptor korduvalt ning pidas kirjavahetust [[Kreutzwald|F. R. KreutzwaldKreutzwaldi]]i, [[M.Mihkel Veske]], [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] ja teiste eesti kultuuriinimestega<ref>EKABL lk. 581</ref>. 1880. oli Weizenberg Tartus, kus külastas oma õede perekondi (ema oli aasta varem surnud) ning tõenäoliselt kohtus siis ka Kreutzwaldiga, kes elas juba Tartus<ref name=":0">Tui Koort, Eestlaste portreedest August Weizenbergi loomingus ja nende dateeringust, Tartu Kunstimuuseumi kogude teatmik, 1988, Tartu</ref>.
 
[[1887]]. korraldas Weizenberg oma loomingu näituse Tartus, kus kuberner Šahhovskoi ostis "Kreutzwaldi portree" ja kinkis selle [[Eesti Kirjameeste Selts]]ile<ref name="RK, 1947" />. Tartust sõitis näitus Riiga ja sealt [[1888]] tagasi Rooma, kus skulptor modelleeris suure allegoorilise "Roma", mille kinkis Rooma linnavalitsusele<ref name="RK, 1947" />. Kaks aastat hiljem tuli kunstnikul võlgade eest Roomast pageda<ref name="RK, 1947" />.