Armeenlased Osmanite riigis: erinevus redaktsioonide vahel

Kui [[Esimene maailmasõda]] oli alanud, asusid [[türklased]] peagi lahendama nn armeenia küsimust, pagendades armeenlased Väike-Aasiast. 1915. aastal jätkas [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjavägi pealetungi Kirde-Türgis. Selles toetasid teda Armeenia vabatahtlike üksused ja ka mõned Osmanite riigis elavad armeenlased. Seetõttu võttis Türgi valitsus, kes kartis, et kohalikud armeenlased lähevad massiliselt Venemaa poolele üle, vastu [[Tehciri seadus]]e armeenlaste deporteerimiseks rindelähedastelt aladelt. Ehkki seaduses polnud armeenlasi mainitud, algas selle põhjal [[armeenlaste genotsiid]]. 24. aprillil 1915 arreteeriti armeenia intellektuaalid. Üks neist oli tunnustatud kirjanik [[Eruhan]]. Armeenlastest sõdurid, kes olid teeninud Türgi sõjaväes, kutsuti sõjaväkke tagasi ja lasti maha. Naised, lapsed ja vanurid pagendati [[Süüria kõrb]]esse. Ühtlasi käskis siseminister [[Mehmed Talat]] vahistada ja hukata armeenlaste kogukonna juhid mujal Türgis. Armeenlased tõrjuti oma ajalooliselt kodumaalt Ida-Türgis välja ning hävitati suures osas füüsiliselt. Genotsiidi tulemusel hukkus aastatel 1915–1917 eri andmetel 600 000–1,5 miljonit inimest. Hävitati tuhanded armeenia kirikud ja koolid [[Anatoolia]](st kuus Armeenia provintsi või Lääne-Armeenia) aladel. Tekkis nn "nähtamatute armeenlaste kogukond": inimesed, kes loobusid oma identiteedist ja kultuurist, et ellu jääda. Paljud armeenlastest, kes pääsesid tänu türklaste ja kurdide abile, põgenesid Venemaa Armeenia aladele või teistesse Lähis-Ida maadesse. Armeenlasi aitas päästa ja edasi elada erinevate maade misjonärid, ka [[Haapsalu]]st pärit [[Hedwig Büll]].

 

 

Armeenia kogukonna igapäevaelu Ottomani impeeriumi lõpu aegadel kujutasid vanad postkaardid, mis on nüüd kokku kogutud ja raamatuks vormistatud.<ref>[http://www.armeniapedia.org/wiki/Osman_K%C3%B6ker]</ref> Postkaartidel on säilitatud armeenlaste elu mitme sajandi vältel: armeenlased tööl, armeenia kirikud, tehased, kauplused, elu kodudes ja koolides, armeenia arhitektide loodud avalikud hooned, mošeed ja linnavaated.<ref>http://www.reporter.am/go/article/2009-10-02-once-upon-a-time-in-turkey</ref>

 

Helilooja [[Alexander Spendiarjan]] (1871-1928) lõi aastatel 1918-1928 rahvusliku ooperi "[http://Almast Almast]", mis käsitleb Armeenia vastupanu Pärsia vallutusretkedele 18. sajandil. Selle esiettekanne toimus 1930. aastal.

 

==Viited==