Svedberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
11. rida:
 
==Sadestumiskoefitsiendi väärtust mõjutavad tegurid==
Svedbergi koefitsiendi ehk sadestumiskoefitsiendi (S) väärtus sõltub osakeste [[mass]]ist, [[tihedus]]est, ja kujust. Selle koefitsiendi väärtus sõltub ka osakeste liikumist mõjutavast [[hõõrdetegur]]ist,<ref name="foster">{{cite book |last=Slonczewski |first=Joan |first2=John Watkins |last2=Foster |title=Microbiology: An Evolving Science |location=New York |publisher=W.W. Norton |year=2009 |isbn=9780393978575 }}</ref> mis on seotud lisaks osakeste kujule ka osakeste suuruse ehk üldpindalaga. Olulised on ka [[temperatuur]]i mõju ja osakesi sisaldava lahustikeskkonnakeskkonna ([[suspensioon]]i) omadused.<ref name="Hedley">{{cite book |last=Glencross |first=Hedley |first2=Nessar |last2=Ahmed first3=Chris |last3=Smith |first4=Qiuyu |last4=Wang|title=Biomedical Science Practice: Experimental and Professional Skills|location=New York |publisher=Oxford University Press Inc. |year=2011 |isbn=97801995333299 }}</ref>
Sadestumiskoefitsient arvutatakse sedimentatsioonikiiruse ja [[tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõu]] suhtest.<ref>[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 230, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1</ref>
<br><math>\ S = \frac{dr/dt}{\omega r^2}</math>
17. rida:
 
<br>Sadestumiskoefitsient näitab põhimõtteliselt osakeste liikumise kiirust mingi teatud raskuskiirenduse juures.
<br>Näiteks substantsissuspensioon, milles olevate osakeste sadestumiskoefitsient on 26S (26×10<sup>−13</sup> s), liiguvad osakesed [[raskuskiirendus]]el miljon g-d (10<sup>7</sup> m/s<sup>2</sup>) kiirusega 26 mikromeetrit sekundis (26×10<sup>−6</sup> m/s), ehk 26×10<sup>−13</sup>s × 10<sup>7</sup> m/s<sup>2</sup> = 26×10<sup>−6</sup> m/s
 
<br>Suuremad osakesed settivad kiiremini ja seetõttu on neil suuremad svedbergi väärtused. ([[bakter]]irakkudel ja [[mitokonder|mitokondritel]] näiteks vahemikus 10000S-50000S)<ref name="Hedley" />