Redaktsioon: 15. märts 2013, kell 03:27 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Robot: muudetud 46 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. märts 2014, kell 19:11 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 899 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Krimmitatarlased''' (endanimetus ''Qırımtatarlar'' või ''Qırımlar'') on turgi rahvas, [[Krimm]]i põlisrahvas. Kõnelevad [[krimmitatari keel]]t. Enamus krimmitatarlasi on islamiusulised ([[sunniidid]]). Krimmitatarlased jagunevad kolme kultuuriliselt ja keeleliselt erinevasse rühma: stepi-, mäestiku- ja rannikukrimmitatarlased. [[Pilt:Percentage of Crimean Tatars per region 1939.png\|pisi\|Krimmitatarlaste osakaal Krimmi ~~elanikonnas~~elanikkonnas 1939. aastal]] [[Pilt:Etnics.svg\|pisi\|Krimmitatarlaste osakaal Krimmis 2001. aastal]] == Arvukus == Krimmitatarlaste üldarvu on raske hinnata, kuna puuduvad täpsemad andmed [[Türgi]]s elavate krimmitatarlaste arvu kohta. Enamus Türgisse asunud krimmitatarlaste järeltulijatest on assimileerunud, nad peavad ennast [[türklased\|türklasteks]] ja kõnelevad [[türgi keel]]t. [[Ukraina]]s elas [[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel 248 193 krimmitatarlast.<ref>http://2001.ukrcensus.gov.ua/rus/results/nationality_population/</ref>. Neist elas [[Krimm]]is 243 433 (moodustasid seal 12,1% elanikkonnast). [[Rumeenia]]s elas [[2002]]. aasta rahvaloenduse andmetel 24 137 krimmitatarlast. [[Usbekistan]]is elas [[2000]]. aasta rahvaloenduse andmetel 10 046 krimmitatarlast, kuid on avaldatud arvamust, et tegelikult elab neid seal tunduvalt rohkem. Venemaal oli vastavalt [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetele krimmitatarlaste arv 2449<ref>http://www.perepis-2010.ru/results_of_the_census/results-inform.php</ref>. == Ajalugu == Krimmitatarlased on kujunenud eri rahvaste segunemise teel ja kujunesid lõplikult välja [[Krimmi khaaniriik\|Krimmi khaaniriigis]] 15.~~-18~~–18. sajandil. Olulist rolli on krimmitatarlaste etnogeneesis mänginud [[polovetsid]], kes hakkasid Krimmi saabuma alates 11. sajandi teisest poolest. 13. sajandi ~~kesel~~keskel sattus Krimm [[mongolid\|mongolite]] võimu alla, siis hakkas ka levima etnonüüm "tatarlased". [[Islam]] levis Krimmis laialdaselt 14. sajandi alguses. Olulist osa etendas krimmitatarlaste kujunemisel ka Krimmi Khaaniriigi sattumine vasallsõltuvusse [[Osmani Impeerium]]ist [[1475]]. aastal. Vähehaaval sulasid krimmitatarlaste hulka ka kohalikud [[kreeklased]], [[alaanid]], [[idagoodid]] ja [[tšerkessid]]. [[1783]]. aastal vallutas [[Venemaa]] Krimmi. Paljud krimmitatarlased põgenesid Vene võimu eest Türki. ~~Arvestatatval~~Arvestataval hulgal krimmitatarlasi lahkus Krimmist veel ka ~~1850ndatel-1860ndatel~~1850ndatel–1860ndatel aastatel pärast [[Krimmi sõda]]. Samal ajal asustas tsaarivalitsus Krimmi intensiivselt [[venelased\|venelastega]]. Selle tulemusel jäid krimmitatarlased vähehaaval Krimmis vähemusse. [[1917]]. aasta detsembris kuulutas krimmitatarlaste Kurultai välja [[Krimmi Rahvavabariik\|Krimmi Rahvavabariigi]], kuid veebruaris [[1918]] likvideeriti see bolševike poolt. Lõplikult langes Krimm bolševike kätte [[1920]]. aasta novembris. [[1921]]. aastal moodustati [[Krimmi ANSV]] mis kuulus [[Vene NFSV]] koosseisu. 1920ndatel aastatel ja 1930ndate aastate esimesel poolel oli nõukogude rahvuspoliitika krimmitatarlaste suhtes küllaltki soodne (krimmitatari keel oli [[vene keel]]e kõrval asjaajamiskeeleks, oli võimalik saada krimmitatari keeles haridust jne.). 1930ndate aastate lõpus aga algasid krimmitatari intelligentsi suhtes repressioonid ning hakati läbi viima venestuspoliitikat.

Krimmitatarlased: erinevus redaktsioonide vahel