Erinevus lehekülje "Eesti mängud" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Eesti mängud''' olid kahel aastal (1934 ja 1939) [[Tallinn]]as toimunud [[võimlemine|võimlemis]]- ja spordiüritused, mida korraldas [[Eesti Spordi Keskliit]]<ref name="EE"/>.
 
Esimesed mängud peeti 15. – 17. juunini 1934{{lisa viide}}. Esimeste mängude {{kas|korralduskomisjoni}} esimees oli [[Leopold Tõnson]]<ref name="EE"/>. Esimestel mängudel olid kavas nt [[kergejõustik]]u-, [[Ujumine (spordiala)|ujumis]]-, [[Jalgrattasport|jalgratta]]-, [[tennis]]e-, [[jalgpall]]i- ja [[pesapall]]ivõistlused<ref name="EE"/>. Esimestel mängudel osales u 5600 osavõtjat, teistel mängudel 6000.
 
Mängudele pääsejad selgitati välja maakondades toimunud kohalikel võistlustel<ref name="EE"/>.
I Eesti Mängude kavas oli [[100 meetri jooks]], [[110 meetri tõkkejooks]], [[200 meetri jooks]], [[400 meetri jooks]], [[800 meetri jooks]], [[1500 meetri jooks]], [[5000 meetri jooks]], [[15 000 meetri maanteejooks]], [[kaugushüpe]], [[kõrgushüpe]], [[teivashüpe]], [[kuulitõuge]], [[kettaheide]], [[odavise]], [[100 meetri vabaujumine]], [[200 meetri rinnuliujumine]], [[400 meetri vabaujumine]], [[1500 meetri ujumine]], [[100 meetri vabaujumine naistele]], [[100 meetri seliliujumine naistele]], [[400 meetri vabaujumine naistele]], [[200 meetri rinnuliujumine naistele]], [[rattasõit 30 kilomeetrit]], [[jalgpall]]. Võitis Tallinna võistkond<ref>Eesti suurmängud. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 6.</ref>.
 
16., 17. ja 18. juunil 1939 toimunud II Eesti Mängude aupatroon oli Vabariigi President [[Konstantin Päts]]<ref>"Eesti olümpia" lipp keerati rulli. Rahvaleht, 19. juuni 1939, nr. 142, lk. 5.</ref> ja peakomitee esimees Riigisekretär [[Karl Terras]]<ref>2. Eesti Mängude juhid. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 7.</ref>. Mängude kavas oli avamine Sõjavägede Ülemjuhataja [[Johan Laidoner]]i poolt, poeglaste mass-esinemine võimlemises, 100 m jooks, teivashüpe, kuulitõuge, 5000 m jooks, kaugushüpe, ujumine, korvpall, võrkpall, maadlus, tõstmine, poks, tennis, vehklemine, veeremänguvõistlused, jalgrattavõistlused 500 m ja 50 km, 110 m tõkkejooks, jalgpall, tütarlaste mass-esinemine võimlemises, purjejahispordi demonstratsioon, naisvalikrühmade esinemine võimlemises, defileerimine Vabariigi Presidendile ja aukülaliste ees [[Kadrioru loss]]i esisel, Vabariigi Presidendi kõne, pendelteatejooks, meeste mass-esinemine võimlemises, naiste mass-esinemine võimlemises, naiste valikrühmade esinemine võimlemises, 1500 m lõppjooks, 4x100 m teatejooks, rahvatantsu ettekanded, Peaminister [[Kaarel Eenpalu]] kõne, hümn ja lipu langetamine<ref>Mida näeme Eesti Mängudel. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 6.</ref>. Mänge lõpetades palus Kaarel Eenpalu rahvariide ja rahvatantsude ala harrastajail viimistleda seda ala peensuseni, et kõik kihelkonnad, meie muud ajaloolised üksused ja piirkonnad ilmuksid III Eesti Mängudele oma erivärvilises riietuses, sest selles on ilu, südant ja hinge<ref>"Eesti olümpia"... Rahvaleht, 19. juuni 1939, nr. 142, lk. 6.</ref>.
 
10% II Eesti Mängude piletiteraames sissetulekusttoimus läks[[1940. tulekahjudeaasta ohvritelesuveolümpiamängud]]eks valmistumise märgiks olümpiaaladel Eesti Olümpia<ref>Teised2. Eesti Mängudmängudelt Helsingi olümpiale. Rahvaleht, 1619. juuni 1939, nr. 140142, lk. 26.</ref>.
 
10% II Eesti Mängude piletite sissetulekust annetati tulekahjude ohvritele<ref>Teised Eesti Mängud. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 2.</ref>.
 
Eesti mängud on tagantjärele osaliselt nimetatud I ja II üldtantsupeoks. I Eesti Mängude lõpetamise eel, 17. juunil 1934, esinesid pärast läti võimlejaid ja enne [[Johan Laidoner]]i kõnet rahvatantsijad kolme tantsuga<ref>Mäng lõppenud on. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 1.</ref>.
6819

muudatust